Essimenne Mosesse Ramat
49 
ma siis pean so poia öiete
siñna male taggasi wima, kust
sa ärratulnud?
6.
Siis ütles Abraam temma
wasto: Hoia ennast, et sa mo
poega mitte seña taggasi ei wi.
7.
Jehowa taewa Jummal, kes
mind on wötnud mo issa koiast
ja mo sündimisse maalt, ja kes
mulle on räkinud ja kes mulle
wandunud ja üttelnud: ¤ Sinno
suggule tahhan- ma sesinnatse
Ma anda; kül sesamma läkkitab
omma ingli sinno ele, et sa mo
poiale seält naese wöttad.
8.
Ja kui se naene ei tahha so
järrele tulla, siis olled sa
sestsiñatsest miño wandest lahti:
agga mo poega ei pea sa mitte
seña taggasi wima.
9.
Ja se sullane panni omma
kät om~a issanda Abraami pusa
alla, ja wandus temmale se asja
pärrast.
10.
Ja se sullane wöttis kümme
kamelit omma issanda
kamelidest ja läks ärra; ja keik
suggu temma issanda warra olli
temma käes, ja ta wottis kätte
ja läks Mesopotamia male Naori
liñna.
11.
Ja ta laskis need kamelid
liñna tahha pölwede peäle
ennast mahhaheita wee kaewo
jure öhto aial, sel aial kui need
wee-toiad wälja tullid.
12.
Ja ta ütles: Jehowa, minno
issanda Abraami Jummal, et
sada tänna sedda naest mo
wasto tullema, ja te head mo
issandale Abraamile.
13.
Wata ma seisan se wee
hallika jures, ja liñna rahwa
tütred tullewad wälja wet toma:
14.
Ja se tüttar-laps, kelle wasto
ma ütlen: et lasse omma ömber
mahha, et minna joon; ja ta
ütleb: jo sinna, ja ma tahhan ka
so kamelid jota: olgo se
sesamma kedda sa omma
sullasele Isaakile olled
tähhendanud, ja sest saan ma
teäda, et sa mo isandale olled
head teinud.
15.
Ja se sündis, ennego ta
löppes räkimast, wata siis tulli
Rebekka wälja, kes olli sündinud
Petuelile ¤ Milka poiale, se olli
Naori Abraami wenna naene; ja
tem~a ömber temma Olla peäl.
16.
Ja se tüttar-laps olli wägga
illusa näoga, üks neitsit, ja ta es
olle ei ühhegi mehhega ühte
sanud: ja ta läks alla hallika jure