Kohtomoistiatte Ramat.
558 
neid ollid risunud.
17.
Ja nemmad ei wötnudki
omma kohto--moistjaid kuulda,
sest nemmad hoidsid hora-wisil
teised jummalad tagga ja
kummardasid nende ette;
nemmad lahkusid pea ärra se
tee peält, mis nende
wannemad ollid käinud Jehowa
käsko kuuldes; nenda ei teinud
nemmad mitte.
18.
Ja kui Jehowa neile
kohtomoistjaid töstis, siis olli
Jehowa se kohtomoistiaga ja
peästis neid nende waenlaste
käest keige selle kohtomoistja
ello aia: sest Jehowa meel
teggi haiget nende äggamisse
pärrast ja nende pärrast, kes
neile hädda teggid ja nende
peäle tungisid.
19.
Ja se sündis, kui se
kohtomoistia surri, et nemmad
jälle pahha teggid ennam kui
nende wannemad, teiste
jummalatte järrel käies, neid
tenides ja nende ette
kummardades: nemmad ei
jätnud ühtegi mahha ennaste
kurjest teggudest egga ommast
kangekaelsest wisist.
20.
Siis süttis Jehowa wihha
pöllema Israeli wasto, ja ta
ütles: et sesinnane rahwas on
mo seädusse ülleastunud, mis
ma nende wannemad ollen
käsknud, ja ei kule minno
sanna mitte:
21.
Sepärrast ei tahha minnagi
mitte ennam ei ühteainust
nende eest ärraaiada neist
pagganaist, mis Josua on jälle
jätnud, kui ta ärra--surri.
22.
Et ma Israeli nende läbbi
kiusan, kas nemmad wötwad
Jehowa teed hoida, seäl peäl
käies, nenda kui nende
wannemad ollid hoidnud, ehk
mitte.
23.
Ja Jehowa jättis need
pagganad jälle, et ta neid
mitte ei aiand ruttuste ärra, ja
ei annud neid ka mitte Josua
kätte.
3.
Peatük.
Otniel, Ehud, ja Samgar
peästwad Israeli waenlasist.
1.
Ja need on need rahwas,
mis Jehowa jälle jättis, et ta
nende läbbi piddi Israeli
kiusama, keik need, kes ei
teädnud ühhestki Kanaani-ma
söast.