Kohtomoistiatte Ramat.
576 
9.
Peatük.
Abimeleki tiggedus, üllekohtune
wallitsus ja surm.
1.
Ja Jerubbaali poeg Abimelek
läks Sekemi omma emma
wendade jure, ja räkis nende
wasto ja keige omma emma
issa perre sugguwössa wasto ja
ütles:
2.
Et räkige keige Sekemi
koddanikkude kuuldes: Kumbs
on teile parrem, kas se? et
seitsekümmend meest, keik
Jerubbaali poiad teie ülle
wallitsewad, ehk et üks mees
teie ülle wallitseb? möttelge ka
se peäle, et minna ollen teie lu
ja teie lihha.
3.
Ja temma emma wennad
räkisid ta pärrast keige Sekemi
liñna meeste kuuldes keik
need--sammad sannad, ja
nende südda kallas Abimeleki
järrele, sest nemmad ütlesid:
Ta on meie wend.
4.
Ja nemmad andsid temmale
seitsekümmend höbbesekli
Paalberiti koiast, ja Abimelek
palkas sellega tühhilased ja
wallatumad mehhed, ja need
läksid temma järrele.
5.
Ja ta tulli Owra omma issa
kotta, ja tappis ommad wennad
ärra Jerubbaali poiad
seitsekümmend meest ühhe
kiwwi peäl: agga Jotam
Jerubbaali norem poeg jäi ülle,
sest ta olli eest ärrapuggenud.
6.
Ja keik Sekemi koddanikkud
ja keik Millo rahwas koggusid
ja läksid, ja töstsid Abimeleki
kunningaks kiwwi samba
tammikko jures, mis Sekemis.
7.
Ja sedda kulutati Jotamile,
ja ta läks ja seisis Kerissimi
mäe otsas, ja töstis omma
heäle, ja hüdis ja ütles neile:
Kuulge mind Sekemi
koddanikkud, et Jummal teid
wöttaks kuulda.
8.
Ükskord läksid puud ennese
ülle kunningast woidma, ja
ütlesid öllipule: Olle kunningas
meie ülle.
9.
Ja se öllipu ütles neile: Kas
ma pean omma raswase ölli
mahhajätma, mis Jummal ja
innimessed minnust kiitwad, ja
minnema ülle pude hulkuma?
10.
Ja need puud ütlesid
wigipule: Tulle sinna, olle
kunningas meie ülle.
11.
Ja se wigipu ütles neile:
Kas ma pean omma maggusa