Kohtomoistiatte Ramat.
595 
nödraks, ja ollen kui üks teine
innimenne.
8.
Ja Wilistide würstid töid
temmale ülles seitse torest
nine ohja, mis es olle ärra--
kuinud, ja temma siddus tedda
nendega kinni.
9.
Ja need warritsejad jäid
temma jure ühte kambri, ja
Telila ütles Simsoni wasto:
Simson, Wilistid tullewad so
peäle! ja ta kiskus need ohjad
katki, nenda kui üks takkune
löng katki kistakse, kui se tulle
haiso tunneb: nenda ei saand
temma rammo mitte teäda.
10.
Ja Telila ütles Simsoni
wasto: Wata sa olled mind
narrinud ja wallet mo wasto
räkinud; et anna nüüd mulle
teäda, misga sind woib
kinnisidduda.
11.
Ja ta ütles temma wasto:
Kui mind öiete kinniseutakse
ute köitega, misga ep olle tööd
tehtud, siis saan ma nödraks,
ja ollen kui üks teine
innimenne.
12.
Ja Telila wöttis usi köisi ja
siddus tedda nendega kinni ja
ütles ta wasto: Wilistid tullewad
so peäle Simson! (ja
warritsejad jäid kambri) ja
temma kiskus neid omma
käewarte peält katki kui niti.
13.
Ja Telila ütles Simsoni
wasto: Siit sadik olled sa mind
narrinud ja wallet mo wasto
räkinud; anna mulle teäda,
misga sind woib kinnisidduda;
ja ta ütles temma wasto: Kui
sa mo seitse kahharat jukse
tukka koud kanga sisse.
14.
Ja ta löi sedda naelaga
kinni ja ütles ta wasto: Wilistid
tullewad so peäle Simson! ja ta
ärkas ülles om~ast unnest, ja
tombas se naela koe ja
loimega hopis wälja.
15.
Ja Telila ütles ta wasto:
Kuida woid sa öölda: Ma
armastan sind, ja so südda ep
olle minnoga? neid kolmkorda
olled sa mind narrinud, ja ei
olle mulle üllesräkinud, kus sul
se suur rammo on.
16.
Ja se sündis, kui ta
temmale iggapäwa omma
sannadega kitsast kätte teggi
ja wägga ta peäle käis: siis
tüddis temma hing ärra
surmani.
17.
Ja ta andis temmale teäda
keik, mis ta süddames olli, ja
ütles temmale: Habbeme--
nugga ei olle sanud mo Pea