Kohtomoistiatte Ramat.
602 
19.
Peatük.
Kibeonid tewad hirmsa tö ühhe
Lewiti lianaesega.
1.
Ja se sündis neil päiwil, kui
kunningast ei olnud Israelis, et
üks Lewimees olli kui woöras
ellamas Ewraimi mäggise Ma
körwas, ja olli ennesele ühhe
lianaese wötnud Petlemmast
Juda-maalt.
2.
Ja temma liignaene teggi
hora wisil ta wasto, ja läks
temma jurest ärra omma issa
kotta Petlemma Juda-male, ja
olli seält ühhe aasta ja nelli
kuud.
3.
Ja temma mees wöttis kätte
ja läks ta järrele, et ta piddi
temma mele pärrast räkima ja
tedda taggasi toma, ja ta pois
olli temmaga ja üks paar
eeslid; ja se naesterahwas wiis
tedda omma issa kotta, ja kui
se norikko issa tedda sai
nähha, siis läks ta römoga
temma wasto.
4.
Ja temma äi se norikko issa
piddas tedda seäl, et ta kolm
päwa ta jure jäi, ja nemmad
söid ja jöid ja ollid seäl
ömaial.
5.
Ja se sündis neljandal
päwal, et nemmad hom~iko
warra üllestousid, ta ta wöttis
kätte ärraminna, ja se norikko
issa ütles omma weimehhe
wasto: Toeta omma südda
leiwa pallokessega, ja pärrast
woite teie miñna.
6.
Ja nemmad istusid mahha,
ja need mollemad söid ühhes
seltsis ja jäid, ja se norikko
issa ütles se mehhe wasto: Et
wötta ette ja jä seie öseks, ja
so meel olgo hea.
7.
Ja se mees tousis ülles, et
ta piddi minnema, ja temma äi
sundis tedda palludes, et ta
jälle öseks siñna jäi.
8.
Ja ta tousis wiendamal
päwal hom~iko warra ülles, et
ta piddi minnema, ja se
norikko issa ütles: Et toeta
omma südda; ja nemmad
wiitsid aega, kunni pääw
hakkas werema, ja nemmad
söid mollemad.
9.
Ja se mees tousis ülles, et
ta piddi minnema, temma ja ta
liignaene ja ta pois, ja temma
äi se naesterahwa issa ütles
temmale: Et wata, pääw on
maddalas, ja öhto jouab kätte,
et jäge seie öseks, wata, pääw