Essimenne Samueli Ramat
662 
wasto miñna temmaga taplema,
sest sa olled noor mees, agga
temma on söddamees ommast
norest pölwest.
34.
Ja Tawet ütles Sauli wasto:
So sullane olli karjane omma
issa jures lambus, ja üks
loukoer tulli karroga ja wiis
ühhe lamba karjast ärra;
35.
Ja ma läksin wälja ta
järrele ja löin tedda mahha ja
peästsin sedda ta suust ärra:
ja kui ta mo peäle kippus, siis
hakkasin minna ta habbemesse
kinni, ja löin tedda mahha ja
teggin temmale surma.
36.
So sullane on ni hästi
loukoera kui karro mahhalönud,
ja se Wilistimees sesinnane
ümberleikamatta on kui üks
neist, sest ta on ellawa
Jummala wäehulgad laimanud.
37.
Ja Tawet ütles: Jehowa,
kes mind lou--koera käest ja
karro käest peästnud, kül
sesamma mind ka peästab
selle Wilistimehhe käest; ja
Saul ütles Taweti wasto: Minne
ja Jehowa olgo sinnoga.
38.
Ja Saul panni ommad
rided Taweti selga, ja andis
ühhe waskkübbara ta pähhä ja
panni raudride ta selga.
39.
Ja Tawet panni temma
moöga wöle ja omma riette
peäle ja tahtis käia, sest ta es
olle nendega öppind; ja Tawet
ütles Sauli wasto: Ei ma woi
nendega käia, sest ma polle
nendega öppind; ja Tawet
panni neid ennese peält ärra,
40.
Ja wöttis omma keppi
ennese kätte, ja wallitses
ennesele wiis silledat kiwwi
jöest, ja panni neid karjatse
pauna, mis temmal olli, ehk
kotti sisse, ja temma ling olli
ta kä, ja läks se Wilistimehhe
liggi.
41.
Ja se Wilistimees läks ja
tulli ikka liggi male Taweti jure,
ja se mees, kes ta kilpi kandis,
käis temma ees.
42.
Ja se Wilistimees watis ja
näggi Taweti ja ei pannud
tedda mikski, sest temma olli
noor mees ja punnakas illusa
näoga.
43.
Ja se Wilistimees ütles
Taweti wasto: Kas minna ollen
koer? et sinna keppidega mo
jure tulled; ja Wilistimees
sajatas Tawetit ärra omma
jummalatte jures.
44.
Ja se Wilistimees ütles
Taweti wasto: Tulle mo jure,