Teine Samueli Ramat
724 
se poeglapse pärrast, ja Tawet
paastus kowwaste, ja tulli ja jäi
ülle ö Ma peäle mahha.
17.
Ja ta koia wannemad
mehhed astusid temma jure
tedda maast üllestöstma, agga
ta ei tahtnud mitte, egga
wotnud nendega leiba.
18.
Ja seitsmel päwal sündis,
et se laps ärra--surri, ja Taweti
sullased kartsid temmale ülles--
räkides, et se laps surnud olli,
sest nemmad ütlesid: Ennä kui
se laps alles ellus olli, siis
rääksime ta wasto, ja temma ei
kuulnud meie sanna mitte;
kuida peame meie nüüd
temmale ütlema, se laps on
ärrasurnud? ehk ta teeb
wahhest ennesele kahjo.
19.
Kui Tawet näggi, et temma
sullased issi--keskes
pommisesid, siis moistis Tawet,
et se laps olli surnud; ja Tawet
ütles omma sullaste wasto:
Ons se laps surnud? ja
nemmad ütlesid: On surnud
jah.
20.
Ja Tawet tousis maast
ülles, ja pessis ja woidis ennast
ja panni ommad teised rided
selga, ja läks Jehowa kotta ja
kummardas, ja tulli jälle omma
kotta ja küssis süa, ja nemmad
pannid leiba ta ette ja ta söi.
21.
Ja temma sullased ütlesid
ta wasto: Mis assi se on, mis
sa olled teinud? se lapse
pärrast, kui ta ellus olli,
paastsid ja nutsid sa, ja
pärrast sedda, et laps on
surnud, toused sa ülles ja
wöttad leiba.
22.
Ja ta ütles: Kui se laps
alles ellus olli, siis paastusin ja
nutsin ma, sest ma mötlesin,
kes teab, ehk Jehowa heidab
armo mo peäle, et se laps
ellusse jääb.
23.
Agga nüüd on ta surnud;
mikspärrast pean ma paastma?
kas ma tedda weel woin jälle
taggasi tua? kül minna lähhän
temma jure, agga temma ei
tulle mitte minno jure taggasi.
24.
Ja Tawet trööstis omma
naest Patseba, ja läks temma
jure ja maggas ta jures, ja
temma sai poia, ja Tawet panni
temmale nimme Salomo, ja
Jehowa armastas tedda.
25.
Ja läkkitas prohweti Natani
käe läbbi, ja nimmetas ta
nim~e ka Jedidja, Jehowa
pärrast.
26.
Ja Joab söddis Rabba