Teine Samueli Ramat
729 
nutto.
37.
Ja Absalom olli
ärrapöggenend ja tulli Ammiuri
poia Talmai, Kesuri kunninga
jure: ja Tawet leinas omma
poia pärrast keik need päwad.
38.
Kui nüüd Absalom sai ärra
pöggenud ja Kesuri läinud, siis
olli ta seäl kolm aastat.
39.
Ja kunningas Tawet jättis
jälle Absalomi wasto
wäljaminnemast, sest ta olli
ennast trööstinud Amnoni
pärrast, kes ärrasurnud.
14.
Peatük.
Absalom leppib issaga: tulleb
taggasi Jerusalemma.
1.
Ja Joab Seruja poeg
moistis, et kunninga südda
Absalomi wasto olli.
2.
Ja Joab läkkitas Tekoa
liñna, ja laskis seält ühhe targa
naese tua ja ütles temma
wasto: Et panne ennast
leinama ja panne nüüd leina--
rided selga, ja ärra woia
ennast mitte ölliga, ja olle kui
üks naene, kes monda päwa
surno pärrast leinanud.
3.
Minne siis kunninga jure
sisse ja rägi ta wasto sedda
wisi: (ja Joab panni need
sannad ta suhho.)
4.
Ja se naene Tekoast räkis
kunninga wasto, kui ta silmili
Ma peäle mahhaheitnud ja
kummardanud, ja ütles:
Kunningas, sada abbi.
5.
Ja kunningas ütles temmale:
Mis sul on? ja ta ütles: Ma
ollen öige lesknaene, sest
minno mees on surnud.
6.
Ja so ümmardajal olli kaks
poega ja need kahhekessi
taplessid wäljal, ja et nende
wahhel ühtegi lahhutajat ei
olnud, siis teine löi teist mahha
ja teggi temmale surma.
7.
Ja wata keik se sugguwössa
kippub so ümmardaja peäle ja
ütlewad: Anna sedda wälja, kes
omma wenna mahhalönud, et
meie tedda surma panneme ta
wenna hinge eest, kedda
temma on ärratapnud, et meie
sedda pärriat ka kautame: siis
kustutawad nemmad mo süt ka
ärra, mis üllejänud, et nemmad
mo mehhele ei nimmet egga
suggu ülle ei jätta Ma peäle.
8.
Ja kunningas ütles naese
wasto: Minne omma kotta, sest
ma tahhan käsko sinno pärrast