Essimenne Kunningatte Ramat
777 
Tawetist, et ta ei woinud
Jehowa omma Jummala
nimmele mitte kodda
üllesehhitada se söa pärrast,
misga nemmad keigelt polelt ta
peäle tullid, kunni Jehowa neid
temma jalge tallade alla andis.
18.
Ja nüüd on Jehowa mo
Jummal mulle hingamist annud
siit ümberkaudo, ei olle wastast
egga kurja, mis kelaks.
19.
Ja wata, mo meles on
Jehowa omma Jummala
nimmele ühhe koia
üllesehhitada, nenda kui
Jehowa mo issa Taweti wasto
räkind ja öölnud: So poeg,
kedda ma so assemele pannen
so aujärje peäle, sesamma
peab mo nimmele ühhe koia
üllesehhitama.
20.
Sepärrast kässi, et nemmad
mulle seedripuid raiuwad
Libanonist, ja mo sullased
peawad so sullastega ollema,
ja palga tahhan ma sulle anda
so sullaste eest keik sedda
möda, kui sa ütled: Sest sinna
tead, et meie seas ei olle
sedda meest, kes moistab puid
raiuda, nenda kui
Sidonimehhed.
21.
Ja se sündis kui Iram
Salomoni sannad kulis, siis sai
ta wägga röömsaks ja ütles:
Tänna olgo Jehowa kidetud,
kes Tawetile targa poia on
annud sesinnatse sure rahwa
ülle.
22.
Ja Iram läkkitas Salomoni
jure ja ütles: Ma ollen sedda
kuulnud, mispärrast sa mo jure
läkkitand, ma tahhan keige so
hea mele pärrast tehha
seedripude polest ja
männapude polest.
23.
Mo sullased peawad neid
Libanonist allasaatma merre
äre, ja ma tahhan neid parwe
wisil merre peäle panna ja sata
siñna paika, kus sa mind
kässid läkkitada, ja seäl tahhan
ma neid ühhest ärrawötta, et
sa neid woid ärrawia: agga
sinna pead mo mele pärrast
teggema, et sa mo perrele
leiba annad.
24.
Ja Iram andis Salomonile
seedripuid ja männapuid keige
ta mele pärrast.
25.
Ja Salomon andis Iramile
tuhhat kolmsadda ja ühheksa
sellitest ühheksakümmend
nissojahho leiwaks ta perrele,
ja kahheksa kolmatkümmend
wati ja kahheksa kanno