Essimenne Kunningatte Ramat
824 
19.
Peatük.
Elia teekäimissed, paastminne
ja näggeminne: Elisa prohwet.
1.
Ja Ahab andis Isebelile
teäda keik, mis Elias teinud, ja
keik sedda, et ta olli keik
prohwetid moögaga ärratapnud.
2.
Ja Isebel läkkitas Kässo Elia
jure ja ütles: Nenda tehko
jummalad ja nenda weel
peälegi, ma tahhan töeste
hom~e sel aial sinno hingega
tehha, nenda kui iggaühhe
hingega nende seast tehtud.
3.
Kui ta sedda näggi, siis
wöttis ta kätte ja läks ärra
omma hinge pärrast, ja tulli
Peerseba, mis Juda pärralt, ja
jättis omma poisi siñna.
4.
Ja isse käis ta körbes ühhe
päwa teed, ja tulli ja istus
mahha ühhe kaddaka alla, ja
pallus ommas hinges, et ta
saaks surra ja ütles: Kül sest
saab, wotta nüüd Jehowa, mo
hing, sest ma polle parrem kui
mo wannemad.
5.
Ja ta heitis mahha ja uinus
ühhe kaddaka alla maggama,
wata, üks ingel putus
temmasse ja ütles temmale:
Touse ülles, sö.
6.
Ja ta watas peäle, ja wata,
temma Pea pohjas olli üks
süttega küpsetud tuhka-kook ja
kruus wet; ja ta söi ja jöi, ja
heitis jälle maggama.
7.
Ja Jehowa ingel tulli jälle
teistkorda ja putus temmasse
ja ütles: Touse ülles, sö; sest
sedda teed on ennam kui sa
sudaksid käia.
8.
Ja ta tousis ülles ja söi ja
jöi, ja käis selle sömisse
rammoga nellikümmend päwa
ja nellikümmend ööd Jummala
mäest Orebist sadik.
9.
Ja ta tulli siñna ühte
kopasse ja jäi senna öseks, ja
wata, Jehowa sanna sai ta
kätte ja ütles temmale: Mis sul
on siin teggemist, Elias?
10.
Ja temma ütles: Ma ollen
öige wihhaga wihhane olnud
Jehowa wäggede Jummala
pärrast, sest Israeli lapsed on
so seädust mahhajätnud, so
altarid mahhakiskunud ja so
prohwetid möogaga ärratapnud;
ja minna ollen üksi jälle jänud,
ja nemmad püawad mo hinge
ärrawötta seest.
11.
Ja Jummal ütles: Tulle
wälja ja seisa mäe peäl