Teine Kunningatte Ramat
847 
18.
Ja se laps kaswis ülles, ja
se sündis ühhel päwal, et ta
wäljaläks omma issa jure
leikajatte jure.
19.
Ja ta ütles omma issa
wasto: Oh mo Pea, mo Pea! ja
se ütles poisi wasto: Kañna
tedda ta emma jure.
20.
Ja ta kandis tedda ja wiis
tedda temma emma jure; ja ta
istus temma pölwe peäl
lounast sadik, siis surri ta ärra.
21.
Ja ta emma läks ülles ja
heitis tedda se Jummala
mehhe wodi peäle mahha, ja
panni ukse temma tagga lukko
ja läks wälja,
22.
Ja hüdis omma mehhe ja
ütles: Läkkita mulle, pallun ma,
üks neist poistest ja üks neist
emma-eeslidest, siis tahhan ma
ruttuste se Jummala mehhe
jure miñna ja jälle taggasi tulla.
23.
Ja ta mees ütles: Miks sa
tänna ta jure lähhäd? nüüd ei
olle nore ku Pühha egga
hingamisse pääw; ja ta ütles:
Hästi keik.
24.
Ja ta laskis emma-eesli
saddulasse panna ja ütles
omma poisi wasto: Aia peäle ja
minne, ärra te mulle wiwitust
söites, olgo siis et ma sulle
ütlen.
25.
Ja ta läks ja tulli se
Jummala mehhe jure Karmeli
mäe peäle, ja se sündis, kui
Jummala mees tedda näggi
ennese kohhal, siis ütles ta
omma poisi Keasi wasto: Wata,
se on se Sunemi-naene.
26.
Et jose nüüd temma wasto
ja ütle temmale: Kas sinno
kässi, kas so mehhe kässi, kas
so poia kässi hästi käib? ja ta
ütles: Hästi keik.
27.
Ja ta tulli Jummala mehhe
jure mäe peäle ja hakkas ta
jallust kinni, ja Keasi tulli tedda
ärralükkama; ja se Jummala
mees ütles: Seisa temmast
rahho, sest ta südda on
temmal kurb ja Jehowa on
sedda mulle teädmatta jätnud
ja ep olle mulle teäda annud.
28.
Ja se naene ütles: Kas ma
ollen omma issanda käest
ühhe poia pallunud? eks ma
öölnud: Ärra petta mind mitte?
29.
Ja ta ütles Keasile: Panne
omma wö wöle ja wötta mo
sau ennese kätte ja minne; kui
kegi so wasto juhtub, siis ärra
terreta tedda mitte, ja kui kegi
sind terretab, siis ärra wasta
temmale mitte, ja panne mo