Teine Kunningatte Ramat
851 
et wötta nüüd se and omma
sullase käest.
16.
Ja Elisa ütles: Ni töest kui
Jehowa ellab, kelle ees ma
seisan, minna ei wötta mitte; ja
ta aias wägga temma peäle, et
ta piddi wötma, agga ta ei
tahtnud mitte.
17.
Ja Naaman ütles: Kui mitte;
et lasse siis omma sullasele ni
paljo mulda anda, kui kaks
hobbo-eeslit suutwad kanda,
sest so sullane ei tahha mitte
ennam pölletamisse- egga
tappa-ohwrid teiste
jummalattele ohwerdada, waid
Jehowale.
18.
Selle asja pärrast wötko
Jehowa so sullasele andeks
anda, kui mo issand Rimmoni
kotta lähhäb siñna
kummardama, ja toetab ennast
mo käe peäle, ja minna
Rimmoni koias kummardan; kui
ma Rimmoni koias pean
kummardama, siis andko
Jehowa so sullasele andeks
selle asja pärrast.
19.
Ja Elisa ütles temmale:
Minne rahhoga; ja temma sai
tükki maad ta jurest ärra.
20.
Siis mötles Keasi Elisa
Jummala mehhe pois: Wata,
mo issand on se Siriamehhe
Naamani wasto keelnud temma
käest wötmast, mis ta olli
tonud; ni töeste kui Jehowa
ellab, ma josen ta järrele ja
wottan middagi temma käest.
21.
Ja Keasi aias Naamani
tagga; kui Naaman tedda näggi
ennese järrele jookswad, siis
kargas ta tölla seest wälja ta
wasto ja ütles: Kas keik hästi?
22.
Ja temma ütles: Hästi keik,
mo issand läkkitas mind ja
käskis öölda: Wata, otse nüüd
tullid mo jure Ewraimi mäggise
maalt kaks poise prohwetide
lastest; anna, pallun ma, neile
üks talent höbbe-rahha ja kaks
üllikonda ridid.
23.
Ja Naaman ütles: Wötta
heaks, wötta kaks talenti; ja ta
aias wägga temma peäle ja
siddus kaks talenti höbbe-
rahha kahhes kukrus ja kaks
üllikonda ridid, ja ta andis
sedda omma kahhe poisile, et
nemmad temma ees piddid
kandma.
24.
Ja kui ta mäekingo peäle
sai, siis wöttis ta sedda nende
käest ja panni kotta seisma, ja
laskis need mehhed miñna, ja
nemmad läksid ärra.