Teine Kunningatte Ramat
857 
üllejänud hoostest, mis seie
üllejänud; (wata, need on
nälges, kui keik Israeli hulgad,
mis seie üllejänud, wata, need
on otsas, kui keik Israeli
hulgad, mis otsa sanud) et
läkkitagem neid, et same
nähha.
14.
Ja nemmad wötsid kaks
hoostega wankrit, ja kunningas
läkkitas Siria wäe järrele ja
ütles: Minge ja wadage.
15.
Ja nemmad läksid nende
järrele Jordanist sadik, ja wata,
keik se te olli täis ridid ja
riisto, mis Siria mehhed ollid
mahha wiskanud, kui nemmad
ärraruttasid; ja need Kässud
tullid taggasi ja andsid
kunningale teäda.
16.
Ja rahwas läksid wälja ja
risusid Siria leri ärra, ja pool
küllimitto peent jahho maksis
üks sekel, ja üks küllimit odra
üks sekel, Jehowa sanna
järrele.
17.
Ja kunningas panni se
üllema-pealikko, kelle käe peäl
ta ennast toetas, wärrawa ülle-
watajaks, agga rahwas tallasid
tedda ärra wärrawa suus, et ta
surnuks jäi, nenda kui se
Jummala mees olli räkinud, mis
ta siis räkis, kui kunningas alla
tulli ta jure.
18.
Ja se sündis sedda möda,
kui se Jummala mees räkinud
kunninga wasto ja üttelnud:
Üks küllimit odra peab maksma
üks sekel, ja pool küllimitto
peent jahho üks sekel hom~e
sel aial Samaria wärrawa suus.
19.
Ja se üllem pealik olli
Jummala mehhele wastand ja
üttelnud: Wata, kui Jehowa
teeks lukisid taewas, kas se
assi peaks sündima? ja Elisa
olli öölnud: Wata, sa saad
sedda om~a silmaga nähha,
agga mitte sest süa.
20.
Ja se sündis tem~ale
nenda: sest rahwas tallasid
tedda ärra wärrawa suus, et ta
surnuks jäi.
8.
Peatük.
Seitsme-aastane nälg: Peñadad
küssib nou Elisa käest.
1.
Ja Elisa olli se naese wasto,
kelle poia ta ellawaks teinud,
räkinud ja üttelnud: Wötta
kätte ja minne ärra, sinna ja
so perre, ja jä ellama kui
woöras, kuhho sa ial woid