Teine Kunningatte Ramat
865 
ta jure Isreeli.
8.
Ja se Käsk tulli, ja andis
temmale teäda ja ütles:
Nemmad on kunninga poegade
Pead tonud; ja temma ütles:
Pange neid kahte hunnikusse
wärrawa tahha homseks.
9.
Ja se sündis hom~iko, et ta
wäljaläks ja jäi seisma ja ütles
keige rahwa wasto: Kas teie
ollete öiged? wata, ma ollen
sallaja nou piddanud omma
issanda wasto ja tedda
ärratapnud, agga kes on keik
needsinnatsed mahhalönud?
10.
Moistke nüüd, et ühtegi
polle Jehowa sannast mahha
langenud, mis Jehowa Ahabi
sou wasto räkinud, ja Jehowa
on teinud, mis ta omma
sullase Elia läbbi räkinud.
11.
Ja Jeu löi mahha keik, mis
Ahabi soust üllejänud Isreeli, ja
keik ta üllemad, ja temma
tutwad ja ta preestrid, senni
kui ta temmale ei suggugi
jällejätnud.
12.
Ja ta wöttis kätte ja tulli
ärra, et ta piddi Samaria
minnema; kui ta olli karjaste
nido hone jures, tee äres,
13.
Siis leidis Jeu Juda
kunninga Ahasja wennad ja
ütles: Kes teie ollete? ja
nemmad ütlesid: Meie olleme
Ahasja wennad ja lähhäme alla
watama, kas kunninga poegade
ja kunninga emmanda poegade
kässi hästi käib.
14.
Ja ta ütles: Wötke neid
ellawalt kinni; ja nemmad
wötsid neid ellawalt kinni ja
tapsid neid ärra seäl lammaste
nido hone kaewo jures, kaks
meest wietkümmend, ja ta ei
jätnud neist ei ühteainust jälle.
15.
Ja ta läks seält ärra ja
leidis Rekabi poia Jonadabi
ennese wasto tullemast, ja
terretas tedda ja ütles ta
wasto: Ons so südda öiglane,
nenda kui mo südda on sinno
süddame wasto? ja Jonadab
ütles: On jah ! nenda on, anna
siis omma kät; ja ta andis
omma kät ja laskis tedda
ennese jure tölda astuda.
16.
Ja Jeu ütles: Tulle moga ja
wata mo öige wihha Jehowa
pärrast; ja nemmad lasksid
tedda temma töldas söita.
17.
Ja ta tulli Samaria ja löi
mahha keik, mis Ahabile
Samaria jälleätnud, kunni ta
tedda ärrakautas Jehowa
sanna järrele, mis ta Elia wasto