Teine Kunningatte Ramat
902 
ie ärra.
16.
Ja Josia olli taggasi
waatnud ja näinud need hauad,
mis seäl mäe peäl, ja ta
läkkitas siñna ja laskis need
luud nende haudade seest tua,
ja neid seäl altari peäl
pölletada, ja nenda teggi ta
sedda rojaseks, Jehowa sanna
järrele, mis se Jummala mees
olli hüüdnud, kes need sannad
hüdis.
17.
Ja ta ütles: Mis märgi-kiwwi
on se, mis ma nään? ja liñna
mehhed ütlesid ta wasto: Se
on selle Jummala mehhe haud,
kes Juda-maalt tulli ja hüüdis
need sannad, mis sinna nüüd
olled teinud selle altariga
Petelis.
18.
Ja ta ütles: Laske tedda
seista, ükski ärgo likutago
temma luid; nenda peästsid
nemmad temma luud ja selle
prohweti luud, kes Samariast
tulnud.
19.
Ja Josia satis ka ärra keik
nende körge paikade koiad,
mis Samaria liñnade sees, mis
Israeli kunningad ollid teinud
ärritamisseks, ja teggi nendega
keik sedda teggemist möda,
mis ta olli Petelis teinud.
20.
Ja temma tappis nende
altaride peäl keik nende körge
paikade preestrid, mis seäl
ollid, ja pölletas ärra innimeste
luid nende peäl, ja läks taggasi
Jerusalemma.
21.
Ja kunningas käskis keik
rahwast ja ütles: Piddage Pasa
Jehowale omma Jummalale,
nenda kui kirjotud on
sesinnatse seädusse ramatusse.
22.
Sest nisuggust Pasa es olle
petud kohtomoistjatte aiast,
kes Israelile kohhut moistsid,
egga keige Israeli kunningatte
ja Juda kunningatte aial.
23.
Agga
kahheksateistkümnemal Josia
kunninga aastal peti sesinnane
Pasa Jehowale Jerusalemmas.
24.
Ja Josia pühkis ka ärra
pom~isejad noiad, ja teädma-
mehhed, ja Terawi-kuiud, ja
sitta-jum~alad ja keik need
läilad-jum~alad, mis nähti
Juda-maal ja Jerusalemmas: et
ta piddi kinnitama need kässo-
öppetusse sannad, mis kirjotud
se ramato sisse, mis preester
Ilkia Jehowa koiast leidis.
25.
Ja temma sarnast
kunningast ei olnud enne
tedda, kes nenda olleks