Essimenne Mosesse Ramat
102 
surrema; ja nemmad teggid
nenda,
21.
Ja ütlesid teine teise wasto:
Töeste meie olleme süallused
omma wenna pärrast, kelle hinge
kitsikust meie näggime, kui ta
meid allandlikkult pallus, ja meie
ei wötnud mitte kuulda,
sepärrast on sesinnane kitsikus
meie peäle tulnud.
22.
Ja Ruben wastas neile ja
ütles: Eks minna räkinud teie
wasto ja üttelnud ¤: ärge tehke
mitte patto se poisi wasto, ja
teie ei wötnud mitte kuulda: ja
wata, nüüd noutakse ka temma
werri tagga.
23.
Ja nemmad ei teädnud
mitte, et Josep sedda moistis,
sest tulk käis nende wahhel.
24.
Ja ta pöris nende jurest
ärra ja nuttis; ja ta tulli jälle
nende jure ja räkis nende wasto,
ja wöttis Simeonit nende seast
ärra, ja siddus tedda nende
silma ees kinni.
25.
Ja Josep käskis, et nemmad
piddid nende kottid wiljaga
täitma, ja iggaühhe rahha jälle
ta kotti pannema, ja neile tee-
roga andma tee peäle: ja nenda
tehti neile.
26.
Ja nemmad töstsid omma
wilja omma eeslide selga, ja
läksid seält ärra.
27.
Kui üks omma kotti lahti
teggi, et ta ömaias piddi omma
eeslile sömaaia ette andma: siis
näggi ta omma rahha, ja wata,
se olli temma kotti suus.
28.
Ja ta ütles omma wendade
wasto: Mo rahha on taggasi
sanud, ja wata se on ka mo
kottis: siis löppes nende südda
ärra, ja wärrisesid ¤ teine teise
wasto ütteldes: Miks on Jummal
meile sedda teinud?
29.
Ja nemmad tullid Kanaani
male omma issa Jakobi jure ja
andsid temmale keik teäda, mis
neile olli juhtund ja ütlesid:
30.
Se mees, selle Ma issand
räkis meiega waljuste, ja piddas
meid sallajaks Ma kulajaks.
31.
Ja meie ütlesime temma
wasto: Meie olleme öiged
mehhed, meie ei olle sallajad
Ma kulajad;
32.
Meid on kaksteistkümmend
wenda omma issa poiad, üks ei
olle ennam ollemas, ja norem
on tänna weel meie issa jures
Kanaani maal.
33.
Ja se mees, se Ma issand,