Essimenne Mosesse Ramat
106 
28.
Ja nemmad ütlesid: So
sullase meie issa kässi käib
hästi, ta ellab alles; ja nemmad
kummardasid peaga ja heitsid
silmili mahha.
29.
Ja ta töstis ommad silmad
ülles ja näggi Penjamini omma
wenna, omma emma poia ja
ütles: On se teie norem wend,
kedda teie mo wasto rääksite?
ja ta ütles: Jummal olgo sulle
armolinne, mo poeg.
30.
Ja Josep ruttas, sest temma
halle meel pölles temma wenna
pärrast, ja ta otsis kus ta woiks
nutta, ja läks kambri ja nuttis
seäl.
31.
Kui ta ommad silmad sai
pesnud, siis tulli ta wälja ja
piddas ennast ja ütles: Pange
leiba lauale.
32.
Ja nemmad pannid temmale
isseärranisse ja neile
isseärranisse ja Egiptusse
rahwale, kes temma jures söid,
isseärranisse: sest Egiptusse
rahwas ei woi Ebrea-rahwaga
leiba wötta, sest se on Egiptusse
rahwale üks hirmus assi.
33.
Ja nemmad istusid temma
ees, wannem omma wannusse
järrele, ja norem omma
noordusse järrele: ja need
mehhed pannid sedda
issekeskes immeks.
34.
Ja roga tösteti temma eest
nende ette; ja Penjamini ossa
olli wiis korda ennam, kui
keikide teiste ossad, ja nemmad
jöid ja said kül temmaga jua.
44.
Peatük.
Josepi wennad katsutakse weel
ennam läbbi.
1.
Ja ta käskis sedda, kes
temma koia ülle olli ja ütles:
Täida nende meeste kottid
wiljaga ni paljo, kui nemmad
suutwad kanda, ja panne
iggamehhe rahha temma kotti
suhho.
2.
Ja minno karrikas, se höbbe-
karrikas panne selle norema
kotti suhho ja temma wilja
rahha; ja ta teggi Josepi sanna
järrele, mis ta olli räkinud.
3.
Kui hom~iko walge sai, siis
lasti need mehhed ärraminna,
need ja nende eeslid.
4.
Kui nemmad ollid liñnast
wäljaläinud ja kaugele ei sanud,
siis ütles Josep selle wasto, kes