Essimenne Mosesse Ramat
105 
16.
Ja Josep näggi Penjamini
nendega ollewad, ja ütles sellele
kes temma koia ülle olli: Wi
need mehhed senna kotta, ja
tappa üks tappa-weis ja walmista
sedda, sest need mehhed
peawad lounat minnoga söma.
17.
Ja se mees teggi nenda kui
Josep olli üttelnud: ja se mees
wiis need mehhed Josepi kotta.
18.
Ja need mehhed kartsid, et
neid Josepi kotta widi, ja ütlesid:
Meid wiakse senna se rahha loo
pärrast, mis essimessel korral
meie kottide sisse taggasi sai, et
ta meie peäle süüd werab ja
meie peäle kippub ja meid
sullasiks wottab ja meie eeslid
ka. 19. Ja nemmad astusid
selle mehhe jure, kes Josepi
koia ülle olli, ja rääksid temma
wasto koia ukse ees.
20.
Ja ütlesid iggaüks: Ma
pallun, mo issand, meie tullime
öiete alla essimesel korral leiba
ostma;
21.
Ja se sündis, kui meie
ömaiale saime ja ommad kottid
lahti teggime, wata siis olli
iggaühhe rahha temma kotti
suus, meie rahha temma moödo
järrele: ja meie olleme sedda
taggasi tonud ommas käes.
22.
Ja olleme teist rahha ennese
käes alla tonud, leiba ostma; ei
meie tea, kes meie rahha on
meie kottide sisse pannud.
23.
Ja ta ütles: Olge rahhul,
ärge kartke; teie Jummal ja teie
issa Jummal on teile sallaja
warrandust teie kottide sisse
annud, teie rahha on minno
kätte sanud; ja ta töi Simeoni
wälja nende jure.
24.
Ja se mees wiis need
mehhed Joseppi kotta; ja andis
wet ja nemmad pessid ommad
jallad ¤, ja andis nende
eeslidele sömaaia.
25.
Ja nemmad walmistasid
melehead senni kui Josep louna
piddi tullema, sest nemmad ollid
kuulnud, et nemmad seäl piddid
leiba wötma.
26.
Kui Josep koio tulli, siis
wisid nemmad temmale sedda
melehead, mis nende käes olli,
siñna kotta; ja nemmad
kummardasid temma ette mani.
27.
Ja ta küssis neilt, kuida
kässi piddi käima ja ütles: Kas
teie wanna issa kässi hästi käib?
kedda teie rääksite; ons ta alles
ellus?