Esra Ramat
1076 
kulla ja riistad wasto, et
nemmad neid piddid
Jerusalemma meie Jummala
kotta wima.
31.
Ja meie läksime Ahawa jöe
jurest ärra kahheteistkümnemal
essimesse ku päwal
Jerusalemma minnema, ja meie
Jummala kässi olli meie ülle, ja
peästis meid waenlaste ja
nende käest, kes tee peäl
warritsesid.
32.
Kui meie nüüd
Jerusalemma tullime, siis jäime
senna kolm päwa.
33.
Ja neljandamal päwal waiti
se höbbe ja kuld ja need
riistad meie Jummala kotta,
Meremoti Uria poia selle
preestri kätte, ja temmaga olli
Eleasar Pineasi poeg, ja
nendega need Lewitid,
Josabad, Jesua poeg ja
Noadja, Pinnui poeg.
34.
Keik arro ja raskusse
järrele, ja keik se mis waiti, sai
sel aial ülleskirjotud.
35.
Wangi-rahwas, kes wangist
olli tulnud, ohwerdas
pölletamisse-ohwrid Israeli
Jummalale, kaksteistkümmend
wärse keige Israeli eest,
ühheksakümmend ja kuus jära,
seitse kahheksatkümmend
oiniktalle, kaksteistküm~end
sikko patto-ohwriks: keik
pölletamisse-ohwriks Jehowale.
36.
Ja nemmad andsid
kunninga käsko kunninga
Mawallitsejatte ja üllewatajatte
kätte siin pool jöe, ja nemmad
aitsid rahwast ja Jummala
kodda.
9.
Peatük.
Esra palwe ja suur kurbdus
nende Judide pärrast, kes
woöra-ma naesed wotnud.
1.
Ja kui need asjad said
korda sanud, siis astusid mo
jure würstid ja ütlesid: Israeli
rahwas ja preestrid ja Lewitid
ep olle mitte ärralahhutud
nende made rahwa seltsist,
Kanaani-, Itti-, Perissi-, Jebusi-,
Am~oni-, Moabi-, Egiptusse- ja
Emori-rahwa hirmsaist
teggudest.
2.
Sest nemmad on nende
tütrist ennestele ja omma
poegadele naesed wötnud, ja
on pühha seemne
ärrasegganud nende made
rahwaga; ja würstide ja