Esra Ramat
1077 
üllematte kässi on essimenne
olnud sellesinnatse wallatusse
sees.
3.
Ja kui ma sedda asja
kuulsin, siis kärristasin ma
ommad rided ja kue löhki, ja
kiskusin omma juukse karwast
ja habbemest muist wälja, ja
istusin maas ärraehmatud.
4.
Ja keik, kes Israeli Jummala
sannade pärrast wärrisesid,
nende wallatuste pärrast, kes
wangis olnud, tullid minno jure
kokko, ja minna istusin
ärraehmatud öhto-ohwrist
sadik.
5.
Ja öhto-ohwri aial tousin ma
ommast waewast ülles, kui ma
om~ad rided ja om~a kue ollin
löhki kärristand, ja langsin
pölweli mahha ja lautasin
om~ad käed Jehowa om~a
Jum~ala pole,
6.
Ja ütlesin: Mo Jummal, ma
häbbenen ja mul on suur
häbbi, ommad silmad sinno
pole üllestöstes, mo Jummal!
sest meie üllekohto teud on
ülle meie Pea kaswand, ja meie
sü on sureks sanud taewast
sadik.
7.
Omma wannematte päiwist
tänna päwani olleme meie sure
sü allused, ja meie üllekohto
teggude pärrast olleme meie,
meie kunningad ja meie
preestrid teiste made
kunningatte kätte antud,
moöga kätte, wangi-pölwe ja
risumisse kätte ja silmade
häbbi sisse, nenda kui tännapä
on.
8.
Ja nüüd on ürrikeste silma-
pilkamisse aia Jehowa meie
Jummala käest arm meile
sanud, et ta meile on
jällejätnud, kes ärrapeäsnud, ja
meile annud ühhe waija ommas
pühhas paikas, ja meie silmad
walgustanud, oh meie Jummal!
ja meile nattokest parremat
ello korda annud meie orja-
pölwes.
9.
Sest meie ollime orjad, ja
meie Jummal ep olle meid
meie orja-pölwes mahhajätnud,
waid pöris meie pole heldust
Persia kunningatte ees, et
nemmad meile ello andsid,
meie Jummala kodda
üllesehhitada, ja üllestehha, mis
sest paljaks tehtud, ja et
nemmad meile Juda-maal ja
Jerusalemmas warjo andsid.
10.
Ja nüüd meie Jummal, mis
peame pärrast sedda ütlema,