Esra Ramat
1078 
et meie olleme so kässud
mahhajätnud?
11.
Neid, mis sa olled omma
sullaste nende prohwetide läbbi
käsknud ja üttelnud: Se Ma,
mis teie tullete pärrima, on rop
Ma nende made rahwa
roppusse pärrast, nende hirmsa
teggude pärrast, missugguse
omma rojussega nemmad
sedda otsast otsani on täitnud.
12.
Sepärrast ei pea teie mitte
ommad tütrid nende poegadele
andma, egga nende tütrid
omma poegadele wötma; ja
teie ei pea nende rahho egga
nende headust mitte noudma
ei ellades, et teie saaksite
kinnitud ja woiksite selle Ma
headussest süa ja sedda
omma lastele iggaweste
pärrandusseks jätta.
13.
Ja pärrast keik, mis meie
peäle tulnud meie kurja
teggude pärrast ja meie sure
sü pärrast, (sest sinna, meie
Jummal, olled ärrakeelnud, et
meie ep olle alla waunud
omma üllekohto pärrast, waid
olled meid saatnud
ärrapeäsema kui nüüd kä on.)
14.
Kas peaksime jälle so
kässud tühjaks teggema, ja
ennast langukseks heitma
nendesiñatse hirmsa rahwaga?
eks sa siis wöttaks wihhaseks
sada meie peäle, kuñi meie
ärralöppeksime? et ei ükski
olleks, kes jällejääks ja
ärrapeäseks.
15.
Jehowa Israeli Jummal! sa
olled öige, sest meie, kes
ärrapeäsnud, olleme üllejänud,
nenda kui tännapä on ; wata,
meie olleme siño ees omma sü
al, sest meie ei woi sepärrast
mitte sinno ees seista.
10.
Peatük.
Woöra-ma naesed lahhutakse
ärra.
1.
Ja kui Esra lugges ja kui ta
pattud üllestunnistas nuttes ja
ennast mahhaheites Jummala
koia ette, siis koggusid temma
jure Israelist wägga paljo
rahwast, mehhed ja naesed ja
lapsed: sest rahwas nutsid
suurt nutto.
2.
Ja Jehieli poeg Sekanja
Elami lastest wastas ja ütles
Esrale: Meie olleme omma
Jummala wasto wallatust
teinud, et meie woöra Ma