Neemia Ramat
1088 
Netinide ja kaupmeeste koiast
sadik, kohto wärrawa kohhal
seält sadik, kust minnakse
nurga-otsa pole.
32.
Ja seäl wahhel, kust
minnakse nurga-otsa pole
lambawärrawa jure,
kohhendasid kullaseppad ja
kaupmehhed.
33.
Ja se sündis, kui Sanballat
kulis, et meie müri ehhitasime,
siis süttis temma wihha
pöllema, ja ta meel sai wägga
pahhaks ja hirwitas need Judid.
34.
Ja ta räkis omma wendade
ja Samaria wäe ette ja ütles:
Mis need wäetimad Judid
tewad? kas se neile nenda
peaks jäma? kas nemmad
peaksid sama ohwerdama? kas
sedda ühhel päwal peaksid
löppetama? kas peaksid
nemmad need kiwwid
kölbawaks teggema, mis pörmo
hunnikkutte al; sest need on
ärrapöllend.
35.
Ja Tobia se Ammonimees
olli temma jures ja ütles: Peaks
agga rebbane senna peäle
minnema, mis nemmad
üllesehhitawad, siis kissuks ta
tükka nende kiwwi müri mahha.
36.
Oh meie Jummal, kule et
meid wägga laidetakse, ja
maksa nende laimaminne
nende kätte, ja panne neid
risutawaks wangi-male.
37.
Ja ärra katta nende
üllekohhut kinni, ja ärra lasse
mitte ärrakustuda nende patto,
mis so palle ees: sest nemmad
on sind ärritanud nende ees,
kes on liñna ehhitamas.
38.
Agga meie ehhitasime müri,
ja keik se müür sai polest
sadik kinni, ja rahwas sai
süddant tööd tehha.
4.
Peatük.
Neemia kiusatakse omma tö
jures, ja saab woimust.
1.
Ja se sündis, kui Sanballat
ja Tobia ja Arabia-mehhed ja
Ammoni- ja Asdodi-mehhed
kuulsid, et Jerusalemma müri
tö olli korda sanud, et need
kohhad, mis tükka
mahhakistud, hakkand
kinnisama: siis süttis nende
wihha wägga pöllema.
2.
Ja nem~ad piddasid keik
ühtlase sallaja kurja nou, et
nemmad piddid tullema
Jerusalem~a wasto söddima ja