Neemia Ramat
1089 
temmale tülli teggema.
3.
Agga meie pallusime omma
Jummalat, ja pannime nende
wasto wahhimehhed ööd ja
päwad nende pärralt.
4.
Ja Juda-rahwas ütles:
Kandjatte rammo on nödraks
läinud, sest sedda pörmo on
paljo, et meie ei woi sedda
müri ehhitada.
5.
Agga meie waenlased
mötlesid: Nemmad ei pea mitte
teädma egga näggema, ennego
meie nende sekka same, ja
neid ärratappame ja sadame,
et se tö mahhajääb.
6.
Ja se sündis, kui Judid, kes
nende jures ellasid, tullid ja
meile kül kümme korda ütlesid
keikist paikust, kust nemmad
meie, meie jure tullid.
7.
Siis pannin ma mehhi nende
allamatte paikade peäle müri
tahha kuiwa kohtade peäle,
sest ma pannin rahwast senna
seisma nende sugguwössasid
möda, nende moökadega,
nende pikidega ja nende
ammudega.
8.
Ja ma waatsin ja wötsin
kätte, ja ütlesin suurtsuggu
rahwa wasto ja üllematte wasto
ja mu rahwa wasto: Ärge
kartke nende eest, möttelge se
sure ISsanda peäle, kes
kartusse wäärt, ja söddige
omma wendade, om~a
poegade ja om~a tüttarte,
omma naeste ja omma
koddade eest.
9.
Ja se sündis, kui meie
waenlased said kuulda, et se
meile olli teäda sanud, siis
teggi Jummal nende nou
tühjaks, ja meie läksime keik
jälle müri kallale, iggaüks
omma töle.
10.
Ja sest päwast sündis, et
mo poled nored mehhed ollid
tööd teggemas, ja poled neist
piddasid ni hästi pigid, kui ka
ammud ja raudrided; ja würstid
ollid keige se Juda suggu
tagga.
11.
Kes müri üllesehhitasid ja
kes koorma kandsid, kes
koorma peäle pannid: omma
teise käega teggid nemmad
tööd, ja teisega piddasid
nemmad wisk-odda.
12.
Ja neil, kes ehhitasid, olli
iggalühhel omma moök omma
wööl, nenda ehhitasid nemmad;
ja se, kes passunat puhhus, olli
minno jures.
13.
Ja ma ütlesin suurtsuggu