Neemia Ramat
1090 
rahwa wasto ja üllematte wasto
ja mu rahwa wasto: Sedda
tööd on paljo ja lai, ja meie
olleme laial ühhest ärra müri
peäl, ja kaugel teine teisest
ärra.
14.
Senna paika, kus teie
passuna heäle kulete, senna
peate teie ennast meie jure
kogguma: kül meie Jummal
söddib meie eest.
15.
Nenda ollime meie tö
kallal, ja poled neist piddasid
pigid sest aiast, kui koit wälja
sai, kuñi tähhed hakkasid
paistma.
16.
Sel aial ütlesin minna ka
rahwa wasto: Iggaüks peab
omma sullasega Jerusalemma
öseks jäma, et nemmad meie
öse wahhiks ja päwal töle
woiwad olla.
17.
Ja ei minna egga mo
wennad, ei mo sullased egga
need wahhimehhed, kes mo
tagga, ei meie wötnud enneste
ridid mitte seljast; iggamehhel
olli omma wisk-odda ja wet.
5.
Peatük.
Hea seädminne kasso, ja
naeste waewamisse pärrast.
1.
Ja rahwa ja nende naeste
kissendaminne olli suur omma
wendade nende Judide wasto.
2.
Ja moñed ollid, kes ütlesid:
Meid, meie poege ja meie
tütrid on paljo, sepärrast
peame meie wilja toma, et
meie same süa ja ellusse jäme.
3.
Ja monned ollid, kes ütlesid:
Meie pañeme om~ad pöllud ja
om~ad winamäed ja om~ad
koiad pandiks, et meie wilja
wöttame nälja pärrast.
4.
Ja moñed ollid, kes ütlesid:
Meie olleme rahha laenuks
wötnud kuñinga kohtorahha
tarwis omma pöldude ja omma
winamäggede peäle.
5.
Ja nüüd on meie ihho
nenda kui meie wendade ihho,
meie poiad kui nende poiad; ja
wata, meie sunnime ommad
poiad ja ommad tütred orjaks;
jubba on ka monned meie
tüttartest teiste alla sanud, ja
ep olle joudo meie kä, ja meie
pöllud ja meie winamäed
sawad teiste kätte.
6.
Ja mo wihha süttis wägga
pöllema, kui ma nende
kissendamist ja needsiñatsed
sañad kuulsin.
7.
Ja ma wötsin ommas