Neemia Ramat
1094 
wiendamal Eluli ku päwal
kolmatkümmend, wiekümne ja
kahhe päwaga.
16.
Ja se sündis, kui keik meie
waenlased sedda kuulsid, siis
kartsid keik pagganad, kes
meie ümberkaudo ollid, ja
nende julgus löppes wägga
ärra: sest nemmad tundsid, et
sesinnane tö olli meie
Jummalast tehtud.
17.
Neil päiwil kirjotasid ka
suurtsuggu rahwas Juda soust
paljo ramatuid, mis Tobia kätte
widi; ja mis Tobia käest tullid,
said nende kätte.
18.
Sest paljo Juda-rahwa
seast ollid temmale wandunud,
sest ta olli Sekanja Ara poia
wäimees, ja temma poeg
Joanan olli Perekja poia
Mesullami tütre naeseks
wötnud.
19.
Nemmad räkisid ka minno
ette temma heateggemissed,
agga minno könned wisid
nemmad temma ette: siis
läkkitas Tobia ramatuid, et ta
mulle piddi kartust teggema.
7.
Peatük.
Jerusalem~a liñna-rahwa
sugguwössade arro ja annid.
1.
Ja se sündis, kui se müür
sai üllesehhitud, siis pannin ma
wärrawa ette, ja wärrawa-
hoidjad ja lauljad ja Lewitid
said seätud.
2.
Ja ma andsin Ananile omma
wennale ja Ananjale se
kunninglikko koia üllemale
Jerusalemma pärrast käsko,
sest temma olli, nenda kui
tössine mees peab ollema, ja
kartis Jummalat ennam kui
mitto muud.
3.
Ja ma ütlesin neile:
Jerusalemma wärrawaid ei pea
lahti tehtama, ennego pääw
pallawaste paistab, ja kui
nemmad seäl seiswad, peab
wärrawaid lukko pandama, siis
piddage neid kinni, ja pange
wahhid Jerusalemma rahwa
seast, iggamees omma wahhi
peäle ja iggamees omma koia
kohta.
4.
Ja lin olli keikkipiddi lai ja
suur, agga pissut rahwast seäl
sees, ja koiad ep olnud
üllesehhitud.
5.
Ja mo Jummal andis mo
süddamesse, et ma koggusin
need suurtsuggu rahwast ja