Neemia Ramat
1093 
mo jure, ja lahti ramat olli ta
käes.
6.
Senna sisse olli kirjotud:
pagganad on kuulda sanud, ja
Rasmu ütleb: Sinna ja Judid
mötlewad kunninga wasto
panna, sepärrast ehhitad sinna
müri, ja sinna tahhad neile
kunningaks sada, nenda kui se
jut käib.
7.
Et sa ka prohwetid olled
seädnud, et nemmad peawad
sinnust Jerusalemmas kulutama
ja ütlema: Ta on kunningas
Juda-maal ! ja kunningas saab
nüüd sedda kuulda sedda jutto
möda; sepärrast tulle ja
piddagem ühtlase nou.
8.
Agga ma läkkitasin temma
jure ja ütlesin: Polle se sedda
jutto möda sündind, mis sinna
rägid, sest sa olled neid
ommast peast töstnud.
9.
Sest nemmad keik tahtsid
meile kartust tehha ja mötlesid:
Kül nende käed jätwad sedda
tööd mahha, et se ei sa
tehtud; sepärrast oh Jummal!
kinnita minno käed.
10.
Ja minna tullin Meetabeli
poia Telaja poia Semaja kotta
(
ja ta olli lukko tagga kambris
)
ja ta ütles mulle: Tulgem
kokko Jum~ala kotta kesket
templi ja pangem templi uksed
lukko, sest nemmad tullewad
sind ärratapma, öiete öse
tullewad nemmad sind
ärratapma.
11.
Ja minna ütlesin: Peab
nisuggune mees, kui minna
ollen, pöggenema? ja kas on
sesuggune, kui minna, kes
wöttaks templi miñna, et ta
ellusse jääks? ei ma lähhä
senna.
12.
Ja ma tundsin, ja wata,
Jummal es olle tedda mitte
läkkitanud: sest ta räkis sedda
kül minno wasto kui prohweti
sanna, agga Tobia ja Sanballat
ollid tedda palkanud.
13.
Sepärrast olli ta palkatud,
et ma piddin kartma ja nenda
teggema ja patto teggema, et
nemmad woiksid kurja könne
mo peäle tösta, et nemmad
mind saaksid laimada.
14.
Mötle, mo Jum~al, Tobia ja
Sanballati peäle nendesinnaste
temma teggude järrele, ja ka
prohweti Noadja peäle, kes
naesterahwas, ja teiste
prohwetide peäle, kes mulle
tahtsid kartust tehha.
15.
Nenda sai se müür walmis