Neemia Ramat
1092 
olnud, on raske makso rahwa
peäle pannud ja wötnud leiwa-
ja wina-mona nende käest,
ilma need nellikümmend höbbe-
sekli; nende sullastel olli ka
melewald olnud rahwa ülle:
Agga minna polle mitte nenda
teinud Jummala kartusse
pärrast.
16.
Ja ma ollen ka hakkand
sesinnatse müri tööd
kohhendama, meie ep olle ka
ennesele pöldo ostnud, ja keik
mo sullased ollid seäl kous tö
kallal.
17.
Ja mo laudas ollid sömas
Judid ja üllemid sadda ja
wiisküm~end meest, ja need,
kes meie jure tullid nende
pagganatte seast, kes meie
ümberkaudo.
18.
Ja sedda, mis ühheks
päwaks walmistati, olli härg,
kuus ärrawallitsetud lammast,
ja linnud, neid walmistati mulle
ka, ja kümme päwa tagga
keiksuggu wina kül: ei ma siiski
püüdnud Mawallitseja mona,
sest se tenistus sesinnatse
rahwa peäl olli raske. 19.
Mötle mo Jum~al mo heaks
keige se pärrast, mis ma ollen
selle rahwale teinud.
6.
Peatük.
Waenlased kiusawad Neemiat
ikka peäle.
1.
Ja se sündis, kui Sanballat
ja Tobia ja Kesem Arabiamees
ja teised meie waenlased said
kuulda, et ma ollin müri
ehhitanud, ja et ei jänud
ennam raggo jälle siñna sisse
(
et ma kül wärrawatte-uksed es
olle weel mitte tännini wärrawa
ette pannud.)
2.
Siis läkkitas Sanballat ja
Kesem mo jure, ja käsksid
öölda: Tulle, et meie ühtlase
kokko same ühhe küllasse Ono
orko: (agga nemmad mötlesid
mulle kurja tehha.)
3.
Agga minna läkkitasin
Kässud nende jure ja ütlesin:
Mul on suurt tööd teggemist,
ja ma ei woi mitte allatulla;
mikspärrast peab se tö jäma
seisma, kui ma sedda
mahhajättan ja teie jure
allatullen?
4.
Ja nem~ad läkkitasid sedda
wisi nelli korda mo jure, ja ma
wastasin neile sedda wisi.
5.
Ja Sanballat läkkitas sedda
wisi wiet korda om~a sullast