Estri Ramat
1124 
kunninga rikide rahwas teawad,
et iggaüks, kes kunninga jure
sisselähhäb seestpiddise oue,
kes ep olle kutsutud, olgo se
meeste- ehk naesterahwas,
selle peäl on üks käsk, et
tedda peab surmama; olgo siis
se, et kunningas omma kät
kuld-wallitsusse-keppiga temma
pole sirrutab, et ta ellusse
jääks: ja mind polle kutsutud
kunninga jure tullema ei
kolmelkümnel päwal.
12.
Ja nemmad kulutasid
Mordekaile Estri sannad.
13.
Ja Mordekai käskis Estrile
wastada: Ärra mötle ommas
meles, et sa kuñinga koias
ärrapeäsed enneminne kui keik
muud Judid.
14.
Sest kui sinna tahhad
koggone wait olla selsinnatsel
aial, siis tulleb Judidele abbi ja
ärrapeästminne teisest paigast:
agga sinna ja so issa suggu
lähhäte hukka; ja kes teab, kas
sa ep olle sesinnatse kurja aia
pärrast kunningrigi peäle
sanud.
15.
Siis käskis Ester Mordekaile
wastada:
16.
Minne, koggu kokko keik
Judid, mis leitakse Susanist, ja
paastuge minno pärrast, nenda
et teie kolmel päwal ei wötta
süa egga jua ei ööd egga
päwad; ma tahhan ka nenda
paastuda om~a
ümmardajattega; ja sedda wisi
tahhan ma kunninga jure
miñna, et se kül polle mitte
kässo järrele, ja kui ma hukka
saan, siis saan ma hukka.
17.
Ja Mordekai läks ärra ja
teggi keik sedda möda, kui
Ester tedda olli käsknud.
5.
Peatük.
Ester kutsub kunningast ja
Amani söma-aiaks kaks korda.
1.
Ja se sündis kolmandal
päwal, et Ester kunninglikkud
rided selga panni ja jäi seisma
seestpiddise kunninga koia oue
kunninga koia kohhale, ja
kunningas istus omma
kunninglikko aujärre peäl
kunninglikkus koias selle koia
ukse kohhal.
2.
Ja se sündis, kui kunningas
kunninga-emmanda Estri näggi
oues seiswad, leidis ta armo
temma silma eest, et
kunningas kät se kuld-