Estri Ramat
1125 
wallitsusse-keppiga, mis temma
käes, Estri pole sirrutas, ja
Ester astus liggi ja putus selle
keppi otsa külge.
3.
Ja kunningas ütles temmale:
Mis sul on Ester kunninga-
emmand, ja mis sa otsid? ehk
olleks se pool kunningriki, siis
peab sedda sulle antama.
4.
Ja Ester ütles: Kui se
kunninga mele pärrast on, siis
tulgo kunningas ja Aman täña
seña jodo peäle, mis ma
tem~ale ollen walmistanud.
5.
Ja kunningas ütles: Saatke
Amani ussinaste, et ta teeb,
mis Ester on üttelnud; ja
kunningas tulli Amaniga senna
jodule, mis Ester olli
walmistand.
6.
Ja kunningas ütles Estrile,
kui ta wina jöi: Mis on sul
pallumist? ja se peab sulle
antama; ja mis on sul otsimist?
se peab sündima, olleks se ka
pool kunningriki.
7.
Ja Ester kostis ja ütles: Mo
palluminne ja mo otsiminne on
;
8.
Kui ma kunninga silma eest
ollen armo leidnud ja kui se
kunninga melest hea on anda,
mis ma pallun, ja tehha, mis
ma otsin, siis tulgo kunningas
ja Aman senna jodule, mis ma
neile tahhan walmistada; siis
tahhan ma hom~e tehha
kunninga sanna järrele.
9.
Ja Aman läks sel päwal
wälja römus ja meel olli hea;
agga kui Aman Mordekai näggi
kunninga wärrawa suus, et ta
ülles ei tousend egga likund
temma pärrast: siis sai Aman
täis tullist wihha Mordekai
wasto.
10.
Ja Aman piddas ennast, ja
kui ta omma kotta sai, siis
läkkitas ta wälja ja käskis
ommad söbrad ja Seresi omma
naese tulla.
11.
Ja Aman juttustas nende
ette om~a rikkusse au ja om~a
poegade hulga, ja keik, kuida
kunningas tedda olli sureks
teinud, ja kuida ta tedda
üllendand ülle würstide ja
kunninga sullaste.
12.
Weel ütles Aman: Ka se
kuñinga-em~and Ester ep olle
keddagi muud lasknud
kuñingaga tulla jodule, mis ta
walmistanud, kui mind, ja
homseks ollen minna ka
kutsutud ta jure kunningaga.
13.
Agga keik se polle mulle