Iobi Ramat
1148 
torredad abbimehhed.
14.
Paljo wähhem woin minna
Tem~ale wastada, ehk ma ka
wöttaksin ommad sannad
ärrawallitseda Temma wasto;
15.
Et minna, kui ma öige
olleksin, ei woi mitte wastada:
ma tahhaksin allandlikkult
omma kohtomoistia palluda.
16.
Et ma kül ollen hüüdnud,
ja temma on mulle wastanud;
ei ma siiski ei ussu, et Ta
nüüd mo heäle wöttaks kuulda.
17.
Sest et Ta mind kange
tulega mahha röhhub ja mulle
paljo hawo teeb ilmaasjata.
18.
Ei Ta anna mulle hingada,
sest Ta täidab mind kibbeda
walloga.
19.
Kui siin rammo maksaks,
wata, siis on Ta tuggewam: ja
kui kohhus maksaks, kes
wöttab mind temmaga kohtusse
kutsuda?
20.
Kui ma tahhaksin öige olla,
siis moistaks mo su mind
hukka; olleksin ma täieste
wagga, siis moistaks Ta mind
pöratse ollewad.
21.
Olleksin ma täieste wagga,
ei ma peaks omma hinge mitte
tundma, ma peaksin omma ello
ärrapölgama.
22.
Se on se ainus assi,
mikspärrast ma räkinud: Ta
teeb otsa selle peäle, kes
täieste wagga, ja kes öäl on.
23.
Kui raske nuhtlus äkkitselt
surretab, siis irwitab Ta nende
kiusatust, kes ilmasüta.
24.
Maad antakse öäla kätte,
selle kohtowannematte silmad
kattab Ta kinni; kui nüüd ep
olle Jummal se, mis suggune
teine siis?
25.
Ja mo päwad on
kermemad olnud kui üks
jooksia, nemmad on
ärrapöggenend, ei olle nemmad
head näinud.
26.
Nemmad on mödaläinud
kui kerged laewad, kui kotkas
lennab söda peäle.
27.
Kui ma mötlen: Ma tahhan
omma kaebdust ärraunnustada,
ma tahhan omma kurwa näo
mahhajätta ja ennast kerkitada:
28.
Siis kardan ma keige
omma wallo pärrast; ma tean,
et Sa mind mitte ei arwa ilma
süta ollewad.
29.
Minna ollen öäl,
mikspärrast pean ma tühja
waewa näggema ennast
wabbandades?
30.
Kui ma ennast lumme