Iobi Ramat
1149 
weega lopputaksin ja pesseksin
ennast puhtaks om~a kätte
sebiga:
31.
Siis pistaksid sa mind
sombi auko, et mo rided mind
hirmsaks teeksid.
32.
Sest Jummal ei olle mitte
mees kui minna, et ma
temmale woiksin wastada, et
meie ühtlase kohtus peaksime
käima.
33.
Ei olle wahhemeest meie
wahhel, kes omma kät meie
mollematte wahhele panneks.
34.
Saatko Ta omma witsa mo
peält ärra, ja ärgo tehko
temma hirmutaminne mulle
mitte hirmo.
35.
Siis woiksin ma räkida, ja
ei kartaks Tedda mitte; sest
minna ei olle mitte nisuggune
ennese melest.
10.
Peatük.
Iob rägib Jehowaga, palludes:
ta tunnistab ülles, mis Jehowa
tem~ale head teinud, ja
kaebab om~a hädda.
1.
Mo hingel on tüddimus mo
ellust, ma tahhan omma
kaebdust ennesele jätta, ma
tahhan räkida omma hinge
kibbedusses.
2.
Ma tahhan Jummala wasto
öölda: Ärra moista mind mitte
hukka; anna mulle teäda,
mikspärrast Sa minno wasto
kowwaste waidled.
3.
Ons hea so melest, et Sa
liga teed, et Sa pölgad omma
kätte tö ja öälatte nou heaks
kidad?
4.
Ons sul lihhalikkud silmad?
kas siña nääd kui waene
innimenne nääb?
5.
Ons sinno päwad kui waese
innimesse päwad? ons sinno
aastad kui mehhe aastad?
6.
Et sa mo üllekohto
üllesotsid ja mo patto
tagganouad.
7.
Se on sulle teäda, et ma ei
olle öäl, ja ükski ep olle, kes
so käest ärrapeästab.
8.
So käed on mind sure
holega walmistanud ja mind
teinud; ühtlase ümberringi, ja
nüüd nelad Sa mind ärra.
9.
Et mötle, et Sa mind olled
teinud kui soue, ja wiid mind
jälle pörmusse.
10.
Eks Sa mind olle kui pima
kurnanud ja kui juusto lasknud
wannuda?