Iobi Ramat
1155 
üllekohto teud.
27.
Ja panned mo jallad
pakko, ja panned keik mo te-
raad tähhele, ja olled ikka mo
kannul.
28.
Ja innime saab wañaks kui
üks ärramäddanend assi, kui
rie, mis koi ärraaiab.
14.
Peatük.
Innimeste ello waewalinne ja
tühhine luggu.
1.
Innimestel, kes naesest
sündinud, on lühhikessed ello
päwad ja tülli kül.
2.
Ta touseb kui lillike ja
leikatakse ärra, ja pöggeneb
ärra kui warri, ja ei jä mitte
seisma.
3.
Ommeti teed sa ommad
silmad nisugguse peäle lahti, ja
wiid mind ennesega kohto ette.
4.
Kes woib ühhe puhta sata
rojase seest? ei olle ühteainust.
5.
Sest temma päwad on jo
ärramäratud, temma kude arro
on sinno kä, tem~a seätud
aega olled Sa teinud, et ta ei
woi se ülle miñna.
6.
Siis wota temma peält ärra,
et ta löppeks; kunni temmal
hea meel on otsego päilissel
ommast päwa tö löppetussest.
7.
Sest puul on lotus; kui
tedda mahharaiutakse, siis
woib ta jälle ueste wössuda, ja
tem~a wösso ei löppe mitte
ärra.
8.
Kui temma juur on Ma sees
wannaks läinud, ja temma känd
muldas on ärrasurremas;
9.
Siis hakkab ta haljandama
wee haisust, ja aiab wössad,
otsego olleks se istutud.
10.
Agga mees surreb ärra ja
saab woimatumaks, ja
innimenne heidab hinge, kus
on temma siis?
11.
Otsekui wessi merrest
allaneb, ja jöggi tahhaneb ja
kuiwab ärra:
12.
Nenda heidab innimenne
mahha ja ei touse ülles;
sennikui taewas ei olle teps, ei
ärka nemmad ülles, egga neid
ärrata ülles nende unnest.
13.
Kes teeks, et Sa mind
surnude paika tallele
panneksid, ja warjule, kunni so
wihha taggasi pöraks, et Sa
mulle seätud aega panneksid,
ja siis mo peäle mötleksid.
14.
Kui mees surreb, kas ta
siin jälle ellusse saab? minna