Iobi Ramat
1156 
tahhan keik omma sure waewa
päiwil lota, kunni tulleb, et
mind mudetakse.
15.
Hüa mind, siis tahhan ma
sulle wastada; kül sul on
himmo omma kätte tö järrele.
16.
Sest nüüd arwad sa ülles
mo sammud; eks sa panne mo
patto tähhele?
17.
Mo ülleastuminne on
otsego pitseriga kinnipandud
kukrusse, ja Sinna seud mo
üllekohto kimpusse.
18.
Agga ka üks mäggi, mis
ümberlangeb, laggub ärra, ja
kaljo nihhutakse om~a
assemelt ärra.
19.
Wessi sööb kiwwid ärra, Ma
muld sadab rohkeste ülles, mis
issiennesest temmast
ülleskaswab: agga waese
innimesse lotust lassed Sa
hukka miñna.
20.
Kas Sa tahhad ikka
wäggise woimust ta peäle
wötta, kunni ta omma teed
lähhäb? sa mudad tem~a
teggomodo ja lassed tedda
ärramiñna.
21.
Ehk temma lapsed
auustakse, siis temma ei teagi;
ehk nemmad on alwad, siis ta
ei tunnegi neid.
22.
Temma lihha agga tunneb
wallo temma ennese pärrast, ja
temma hing leinab temma
ennese pärrast.
15.
Peatük.
Eliwa teine könne.
1.
Ja Eliwas Temani-mees
wastas ja ütles:
2.
Kas tark mees peab
wastama tule sarnatse
moistussega, ja omma köhto
täitma hom~iko tulega?
3.
Et ta tahhab selgeks tehha
sannadega, mis ei kölba, ja
könnetega, misga ta kasso ei
sada.
4.
Töest sa teed jummala-
kartust tühjaks, ja wähhendad
süddame-palwe Jummala ees.
5.
Sest sinno su öppetab so
üllekohhut, ja sa wallitsed
ennese kawwalatte keelt.
6.
So su moistab sind hukka ja
ei mitte minna, ja so uled
wastawad so wasto.
7.
Olled sa essimenne
innimeste seast sündinud ja
enne mäekinkusid sünnitatud?
8.
Kas sa Jummala sallaja nou-
piddamisses middagi kuulnud,