Iobi Ramat
1174 
kui Jummal ta ello ärraleikab,
kui ta temma hinge
wäljawiskab?
9.
Kas Jummal peaks tem~a
kissendamist kuulma, kui
temmale kitsas kätte tulleb?
10.
Kas se Keigewäggewam on
ta melest armas? kas ta
Jummalat appi hüab iggal aial.
11.
Ma tahhan teid öppetada
Jummala kät; mis selle
Keigewäggewama jures on, ei
tahha ma mitte ärrasallata.
12.
Wata, teie keik ollete
näinud, ja mikspärrast lähhäte
teie ni koggone tühhiseks?
13.
Se on öäla innimesse
jaggo Jum~ala käest, ja nende
wägga waljude pärris-ossa, mes
nemmad sawad selle
Keigewäggewamma käest.
14.
Kui tem~al paljo lapsi on,
need sawad moöga kätte, ja
temma sugguwössa ei sa leiba
kül.
15.
Kes temmast üllejäwad,
neid maetakse, ni pea kui
nemmad surrewad, ja temma
lessed naesed ei nutta mitte.
16.
Kui ta höbbedat
kokkopanneb kui pörmo, ja
ennestele ridid walmistab kui
soue:
17.
Siis walmistab ta neid kül,
agga kes öige, panneb neid
selga, ja kes ilmasüta, jaggab
temma höbbedat ärra.
18.
Ta ehhitab kui koi omma
kodda, ja kui wahhimees
ennesele maia teeb.
19.
Se rikkas on maas, ja
tedda ei korristata mitte ärra;
teeb kegi ommad silmad lahti,
siis tedda ei olle teps.
20.
Suur hirm saab tedda kinni
kui wessi, öse wiib tulispä
tedda ärra äkkitselt.
21.
Päwatousma tuul wöttab
tedda ärra, et ta omma teed
lähhäb, ja wiib tedda wäggise
temma paiga peält ärra.
22.
Ja temma wiskab hädda
temma peäle ja ei anna armo:
temma käe eest peab ta
ärrapöggenema äkkitselt.
23.
Nende pärrast plaksutab
iggaüks kässi, ja willistab
temma pärrast ommast paigast.
28.
Peatük.
Tössine tarkus on keige üllem
ja kallim assi.
1.
Sest höbbedal on, kust ta
wäljatulleb, ja kullal on koht,