Iobi Ramat
1176 
20.
Kust tulleb siis tarkus, ja
kus on moistusse paik?
21.
Kül temma on eest
ärrapettetud keikide ellawatte
silmade eest, ja lindude eest,
mis taewa al, on ta
ärrapettetud.
22.
Hukkatusse-koht ja surm
ütlewad: Om~a körwadega
olleme jutto temmast kuulnud.
23.
Jummal moistab ärra
temma teed, ja temma teab
temma paika.
24.
Sest Temma watab Ma
otsade peäle, Ta nääb, mis
keige taewa al.
25.
Kui Ta tulele moödo teggi,
ja need weed moödo järrele
wagis;
26.
Kui Ta wihmale seädmisse
teggi, ja teed keige pitkse
walgule.
27.
Siis näggi Temma ja
juttustas sedda; Ta on sedda
walmistanud, ja on ka sedda
läbbi arwanud.
28.
Ja ütleb innimessele: Wata,
ISsanda kartus se on tarkus, ja
kurjast ärralahkuma on
moistus.
29.
Peatük.
Iobi endine hea pölli, mis ta
issi on üllesräkinud.
1.
Ja Iob räkis weel ommad
tähhendamisse-sannad ülles ja
ütles:
2.
Kes teeks sedda, et ma
olleksin kui endiste kude sees,
kui neil päiwil, kui Jum~al mind
hoidis!
3.
Kui ta laskis mo Peä ülle
omma lampi paista, et ma
temma walgussega woiksin
pimmedusses ka käia.
4.
Nenda kui ma ollin omma
nore ea päiwil, kui Jummala
sallaja wiis mo telgi ülle olli.
5.
Kui se keigewäggewam alles
mo jures olli, ja mo poisid mo
ümber keiges paikas ollid.
6.
Kui ma ommad käimisse
kohhad pessesin woiga, ja kui
kaljo, mis mo jures, ölli jöed
jooksis.
7.
Kui ma wärrawa jure läksin
liñnast läbbi, kui ma omma
kohto- järre lasksin walmistada
turro peäle.
8.
Kui nored mehhed mind
näggid, siis puggesid nemmad
ärra, ja kes wägga ellatand,