Iobi Ramat
1177 
tousid ülles ja seisid.
9.
Pealikkud piddasid ommad
könned kinni, ja pannid kät
omma su peäle.
10.
Würstid omma heälega
puggesid ärra, ja nende keel
hakkas nende su-lakke kinni.
11.
Kui ühhegi körw mind kulis,
se kitis mind önsaks, ja kelle
silm mind näggi, se andis
mulle head tunnistust.
12.
Sest ma peästsin sedda
willetsat, kes kissendas, ja
sedda waest last, kel ep olnud
abbimeest.
13.
Selle önnistaminne, kes
piddi hukka minnema, tulli mo
peäle, ja lesse süddame teggin
ma öiskama.
14.
Öigust pannin ma ennese
ümber, ja se kartis mind,
minno kohhus olli kui kuub ja
kübbar.
15.
Pimmedale ollin ma
silmaks, ja jallaks ollin ma
sellele, kes lonkas.
16.
Waestele ollin ma issaks, ja
selle rio-asja, mis ma ei
tunnud, kulasin ma järrele.
17.
Ja ma murdsin katki
köwweratte purrihambad, ja
nende hammaste wahhelt
kiskusin ma saki ärra.
18.
Sepärrast mötlesin minna:
Kül ma heidan ommas pessas
hinge, ja saan ni paljo päiwi,
kui liwa.
19.
Minno juur olli lahti, et ta
märga wastawöttis, ja kaste jäi
keige ö mo wilja peäle.
20.
Minno au olli ikka uus mo
jures, ja mo ammo sai mo kä
ikka tuggewamaks.
21.
Nemmad wötsid mind
kuulda ja otasid, ja ollid wait
mo nouandmisse järrele.
22.
Ei nemmad lausnud ennam
sannagi pärrast minno sanna,
ja minno könne tilkus kui kaste
nende peäle.
23.
Ja nemmad ootsid mind
kui wihma, ja teggid omma
suud lahti, kui hillise wihma
järrele.
24.
Kui ma naersin nende
wasto, siis ei usknud nemmad
sedda mitte, ja mo silmade
walgust ei lasknud nemmad
mitte näotumaks miñna.
25.
Kui ma nende teed
ärrawallitsesin, siis istusin ma
üllemas paikas, ja ellasin kui
kunningas wäehulga seas, kui
se, kes leinajad trööstib.