Iobi Ramat
1178 
30.
Peatük.
Iob kulutab se hädda ülles, mis
temmal nüüd kä olli.
1.
Agga nüüd naerwad mind
need, kes noremad mind, kelle
issad minna pölgsin omma
puddolojuste koerte körwa
panna.
2.
Ka nende kätte joud, mis se
olleks mulle olnud? nende
wannadus löppes sega ärra.
3.
Tühja ja nälja pärrast ollid
nemmad üksikkud; nemmad
läksid pelgo poudse male, kus
hilja olnud ärrahäwwitaminne ja
ärraraiskaminne.
4.
Kes noppisid Mallua-lehte
wössodikkust, ja kaddaka juur
olli neile leiwaks.
5.
Neid aeti ärra teiste seltsist,
nende peäle karjuti, kui warga
peäle.
6.
Et nemmad piddid orgude
urkede sees ellama, mulla ja
kaljude aukude sees.
7.
Poösade sees hirnusid
nemmad kui eeslid: nöggeste
alla koggusid nemmad,
8.
Jölledatte lapsed ja alwa
rahwa lapsed, kes siit maalt
ollid ärrapekstud.
9.
Ja nüüd ollen ma nende
mängi-lauluks sanud, ja ollen
neile juttuks sanud.
10.
Ma ollen hirmus nende
melest, nemmad lähhäwad
kaugele mo jurest ärra, ja ei
pea ennast mitte mo wasto
wäljasüllitamast.
11.
Sest Temma on
lahtipeästnud mo ammo nöri ja
mind waewanud, ja nemmad on
waljad mo silma eest mahha
aianud.
12.
Parramal käel seisawad mo
wasto nored mehhed; mo jallad
lükkawad nemmad alt ärra, ja
tewad omma hukkatusse tee-
raad walmis mo peäle.
13.
Nemmad on mo jalla-teed
ärrarikkunud; mo kahjuks
kolbawad nemmad, polle mul
abbimeest nende wasto.
14.
Nenda kui laia prao läbbi
tullewad nemmad, otsego
ärrahäwwitamisse tulega
weretawad nemmad ennast mo
peäle.
15.
Temma on teist wisi mo
wasto sanud sureks hirmuks,
se aiab kui tuul mo
heamelelisse hinge tagga, ja
mo önnis pölli on kui pilw
mödaläinud.