Iobi Ramat
1179 
16.
Ja nüüd aiab mo hing
ennast wälja issienneses,
willetsusse päwad on minnusse
kinni hakkand.
17.
Öse pistab Ta mo lukondid
läbbi minno sees, ja mo were-
soned ei seisa rahho.
18.
Ta sure rammo pärrast
saab mo kuub teist wisi; kui
mo kue krae panneb Ta mo
ümber hädda.
19.
Soue sisse on Ta mind
mahhawiskanud, ja ollen pörmo
ja tuhha sarnatseks sanud.
20.
Ma kissendan So pole,
agga ei Sa wasta mulle mitte:
ma seisan, agga Sa mötled
ümber minno pärrast.
21.
Sa olled ennast mo wasto
hirmsaks teinud, omma
wäggewa käega wihkad Sa
mind.
22.
Sa töstad mind ülles tule
kätte, Sa lassed mind ärrawia,
ja sullatad mind hopis ärra.
23.
Sest ma tean, et Sa mind
surma sadad, ja senna
koggodusse kotta, mis keikil
ellawattel on.
24.
Ta pistko agga kät mo
külge ilma armota, kui kellelgi
neist ommas willetusses
karjumist olnud mo pärrast.
25.
Eks minna ep olle nutnud
selle pärast, kel kowwa aeg
olnud? eks mul ärrast meelt ei
olnud waese pärrast?
26.
Sest ma ootsin head, ja
önnetus tulli, ja ootsin walge
järrele, ja must pimme tulli.
27.
Mo sissekond on kui
kupputud, ja ei seisa wait,
willetsusse päwad on mo ette
joudnud.
28.
Ma käin musta silmadega,
ei mitte päwa pallawast, ma
tousen koggodusses ülles ja
karjun.
29.
Ma ollen lendawatte
maddude wennaks, ja Jaana
liñno poegade seltsimehheks
sanud.
30.
Minno nahk on mo peäle
mustaks sanud, ja mo
luudkondid on ärrapöllend
pallawast.
31.
Ja minno kannel on
leinamisseks sanud, ja mo pil
nutjatte oigamisseks.
31.
Peatük.
Iob kallab mitto süüd ennese
peält ärra.
1.
Ma ollen seädusse teinud