Iobi Ramat
1183 
ma wibinud ja kartnud teile
ülleskulutades, mis ma
ärratunnen.
7.
Ma mötlesin. Räkigo need
wannad, ja kes mitto aastat
ellanud, need andko tarkust
teäda.
8.
Töest, waim on innimesse
sees, ja selle Keigewäggewama
öhk annab neile moistust.
9.
Ei sured olle ikka targad,
egga wannad moista ikka, mis
kohhus.
10.
Sepärrast ütlen minna: Kule
mind, ma tahhan ka
ülleskulutada, mis minnage
ärratunnen.
11.
Wata, ma ollen teie
könnette järrele ootnud, ma
ollen tähhele pannud, mis teie
piddite moistma, senni kui teie
piddite könned järrele urima.
12.
Ja ma mötlesin ümber teie
peäle, ja wata, ei olnud ükski,
kes Iobile selgeste wastas, kes
teie seast temma könnette
peäle kostis.
13.
Et teie wahhest ei ütle:
Meie olleme tarkust leidnud:
Jummal lükkab tedda mahha,
ei mitte innimenne.
14.
Ja temma ei olle mitte
könnet minno wasto seädnud;
sepärrast ei tahha ma ka teie
sannadega temmale kosta.
15.
Nemmad on ärraehmatand,
ei nemmad kosta ennam, need
könned on nende käest
ärrasanud.
16.
Et ma ollen ootnud, kui
nemmad ennam ei räkinud,
sest nemmad seiswad, ei
nemmad woi teps kosta:
17.
Siis tahhan minna ka
omma ossa wastada, minna
tahhan ülleskulutada, mis
minnage ärratunnen.
18.
Sest ma ollen sanno täis,
se waim mo ihhus teeb mulle
kitsast kätte.
19.
Wata, mo ihho on kui wiin,
mis ep olle lahti tehtud, se
aiab ennast löhki, kui ued
nahkastjad.
20.
Ma pean räkima, et ma
ennesele hinge saan, ma pean
om~ad uled lahtiteggema ja
wastama.
21.
Ei ma nüüd tahha ühhestki
luggu piddada, egga
lianimmega ennast nimmetada
innimeste järrele.
22.
Sest minna ei tea mitte,
kui ma ennast sure nim~ega
nenda nimmetaksin, ehk se,
kes mind teinud, wöttab mind