Essimenne Mosesse Ramat
119 
Jummal pango sind kui ¤
Ewraim ja kui Manasse; ja ta
panni Ewraimi Manasse ette.
21.
Ja Israel ütles Josepi wasto:
Wata ma surren ärra, ja Jummal
wöttab teiega olla ja teid
taggasi wia teie wannematte
male.
22.
Ja minna ollen sulle ühhe
tükki maad annud ennam kui so
wendadele ¤, mis ma ollen
omma moögaga ja omma
ammoga Emori-rahwa käest
ärrawötnud.
49.
Peatük.
Israel kulutab enne tullewad
asjad: Surreb ärra.
1.
Ja Jakob kutsus ommad
poiad ja ütles: Tulge kokko siis
tahhan ma teile teäta anda, mis
teile wiimsil päiwil peab sündima.
2.
Kogguge ja kuulge Jakobi
poiad ja kuulge omma issa
Israelit.
3.
Ruben, sinna olled mo
essimenne poeg, mo rammo ja
minno essimenne joud, se keige
üllem körgusses ja se keigeüllem
tuggewusses.
4.
Oh mis nobbe olled sinna kui
wessi olnud ! Sa ei pea mitte
keigeüllemaks jäma, sest sa
olled omma issa sängi peäle
üllesläinud ¤, siis olled sa sedda
ärrateotanud; ta on mo wodi
peäle üllesläinud!
5.
Simeon ja Lewi on
wennaksed, nende
noupiddamissed on wäewalla
riistad.
6.
Ärgo tulgo mitte minno hing
nende sallaja-nousse ¤, ärgo
sago mo au mitte nende
seltsiga ühte: sest omma wihha
sees on nemmad mehhi
ärratapnud, ja omma mele
pärrast on nem~ad härge öndla-
soned katkiraiunud.
7.
Ärranetud olgo nende wihha
¤, et ta tuggew on, ja nende
hirmus wihha, et ta kange on!
ma tahhan neid ärrajaggada
Jakobi sekka ja neid laiale
pillada Israeli sekka.
8.
Juda sinna olled se, sind
peawad so wennad kiitma; sinno
kässi peab ollema so waenlaste
kukla peäl: sinno ette peawad
so issa poiad kummardama.
9.
Juda on loukoera kutsikas: sa
olled sagist ülles tulnud, mo