Essimenne Mosesse Ramat
118 
neid temma jure, ja teine andis
neile suud ja hakkas nende
ümber kaela.
11.
Ja Israel ütles Josepi wasto:
Ei ma arwand mitte, et ma
piddin so silmad nähha sama, ja
wata Jummal on mind lasknud
ka sinno suggu nähha.
12.
Ja Josep panni neid ärra
omma pölwede wahhelt, ja
kummardas silmili mani.
13.
Ja Josep wöttis need
mollemad, Ewraimi omma
parrema käega Israeli wassako
käe wasto, ja Manasse omma
wassaku käega Israeli parrema
käe wasto, ja wiis neid tem~a
jure.
14.
Ja Israel pistis omma
parremat kät wälja ja panni
Ewraimi Pea peäle ja temma olli
se norem, ja omma wassako kät
Manasse pea peäle: ta seädis
ommad käed melega, sest
muido olli Manasse essimenne
poeg.
15.
Ja ta önnistas Josepi ja
ütles: Jummal, kelle silma ees
mo wannemad Abraam ja Isaak
on köndinud, Jummal, kes mind
on toitnud ¤ sest aiast kui ma
olnud, tännapäwani:
16.
Se Ingel ¤, kes mind keigest
kurjast peästnud ¤ önnistago
need poisid, ja nende sees peab
mo nimmi sama nimmetud, ja
mo wannematte Abraami ja
Isaaki nimmi: ja et nemmad
paljusse polest kui kallad
siggiwad seäl maal.
17.
Kui Josep näggi, et temma
issa omma parremat kät panni
Ewraimi Pea peäle, siis olli se
pahha temma melest, ja ta
hakkas omma issa kätte kinni,
et ta sedda piddi Ewraimi Pea
peält ärrapannema Manasse Pea
peäle.
18.
Ja Josep ütles omma issa
wasto: Ei mitte nenda mo issa,
sest se on se essimenne poeg:
panne omma parram kässi
temma Pea peäle.
19.
Ja ta issa ei tahtnud mitte
ja ütles: Ma tean, mo poeg, se
peab ka ühheks rahwaks sama,
ja tem~a peab ka sureks sama:
agga kummatagi peab temma
norem wend suremaks tedda
sama, ja temma suggu peab
suur hulk rahwast ollema.
20.
Ja ta önnistas neid sel
päwal ja ütles: Sinno sees
wöttab Israel önnistada ja öölda: