Laulo-Ramat
1209 
melest ärra: keikide omma
waenlaste wasto turtsub tem~a.
6.
Ta mötleb ommas
süddames: Ei miña kül köigu, ei
ma sa pölwest pölweni kurja
nähha.
7.
Temma su on täis
sajatamist ja pettust ja
kawwalust: temma kele al on
waewaminne ja nurjato tö.
8.
Temma istub warritsemas
ouede tagga, sallajas paikas
tappab ta sedda, kes ilmasüta:
temma silmad petwad ennast
kehwa eest ärra.
9.
Tem~a warritseb sallajas
paikas, nenda kui loukoer
om~as pessas, ta warritseb, et
ta woiks tabbada sedda, kes
willets, ta tabbab sedda
willetsat, kui ta tedda omma
wörko tombab.
10.
Nenda röhhutakse,
wautakse alla, ja langeb
kehwade selts wäggewatte
küünte alla.
11.
Ta mötleb ommas
süddames: Jummal on teist
ärraunnustand, ta on ommad
silmad warjule pannud, ei ta
nä ellades.
12.
Touse ülles, Jehowa, tösta
omma kässi ülles, oh Jummal:
ärra unnusta mitte ärra neid,
kes willetsad.
13.
Mikspärrast peab se, kes
öäl, Jummalat laimama? ta
mötleb ommas süddames, et
sinna sest ei holi.
14.
Kül sa nääd, sest sa watad
sedda waewa ja melehaigust,
et sa kätte tassud omma käe
läbbi; se, kes kehwa, jättab so
holeks, sinna olled waese lapse
abbimees.
15.
Murra öälade kässiwars
katki, ja kula selle kurja
öälusse järrele, nende et sa
sedda teps ei leia.
16.
Jehowa on kunningas ikka
ja iggaweste, pagganad
kadduwad temma Ma peält
ärra.
17.
Häddaliste iggatsemist
kuled sa Jehowa, nende
süddame kinnitad sinna, so
körw panneb tähhele.
18.
Et sa kohhut moistad
waese lapsele ja waewalissele,
et waene innimenne, kes
mullast on, mitte ennam ei sa
hirmo tehha.
11.
Laul.
Usso-laul, waa hinge