Laulo-Ramat
1208 
Sionis ellab, kulutage keige
rahwa seas temma teud.
13.
Sest ta kulab nende
werresü järrele, nende peäle
mötleb temma; ei ta polle
mitte häddaliste kissendamist
ärraunnustand.
14.
Heida armo minno peäle,
Jehowa, wata mo willetsusse
peäle, mis neist tulleb, kes
mind wihkawad, sinna, kes sa
mind üllendad surma wärrawist.
15.
Sepärrast, et ma woin
juttustada keik so kitussed, ja
Sioni tütre wärrawis wägga
röömsaks sada sinno abbi
pärrast.
16.
Pagganad on waunud
senna auko, mis nemmad
teinud; nende jalg on hakkand
wörko, mis nemmad sallaja
pannud.
17.
Kulus on Jehowa, et ta
öigust teinud: se, kes öäl, on
wörgutud omma kätte tö sees;
et mötle se peäle, Sela.
18.
Need, kes öälad, lähhäwad
taggasi pörgo, keik pagganad,
kes Jum~alat ärraunnustanud.
19.
Sest sedda waest ei
unnustata mitte lopmatta ärra;
kas willetsatte lotus peaks
iggaweste hukkaminnema?
20.
Touse ülles, Jehowa, et
waene innimenne mitte woimust
ei sa; sago kohhus pagganatte
peäle moistetud so palle ees.
21.
Jehowa, panne hirmo
nende peäle, et pagganad
tunneksid, et nemmad waesed
innimessed on, Sela.
10.
Laul.
Risti-koggodusse palwe omma
takkakiusajatte wasto.
1.
Jehowa! mikspärrast seisad
sa ni kaugelt, ja seisad körwal
sel aial, kui kitsas kä?
2.
Uhkusses kiusab se, kes öäl,
sedda willetsat kurjaste takka,
et neid peab kinniwoetama
nende kurja noude läbbi, mis
nem~ad on ärramöttelnud.
3.
Sest se, kes öäl, kiitleb
omma hinge iggatsemisse
pärrast, ja önnistab sedda, kes
ahne, ja laimab Jehowat.
4.
Se, kes öäl, ei holi middagi,
et ta omma ninna püsti peab;
keik temma mötted on, et ep
olle Jummalat.
5.
Temma wisid tewad wallo
iggal aial, sinno öiged
nuhtlussed on körges tem~a