Laulo-Ramat
1213 
5.
Jehowa on mo jao ossa ja
mo karrikas; sinna pead mo
liisko ossa ülles.
6.
Nörid on mulle armsa
paikade peäle langend, ka on
se pärris-ossa illus mo melest.
7.
Ma tahhan Jehowat kita, kes
mulle nou annud, ka igga öse
öppetawad mind mo nerud.
8.
Ma ollen Jehowa allati
eñese ette pañud; et tem~a on
mo parremal polel, sest ma ei
woi köikuda.
9.
Sepärrast römustab mo
südda, ja mo au on wägga
römus, mo lihha peab ka
hingama julgeste.
10.
Sest sinna ei jätta mo
hinge mitte hauda, egga salli,
et se, kes so melest armas,
peab ärramäddanemist
näggema.
11.
Sa olled mulle teäda
annud ello teeradda: römo on
rohkeste so Palle ees,
löbbusad asjad on so
parremas käes löpmatta.
17.
Laul.
Kristusse ja temma risti-
koggodusse palwe-laul.
1.
Taweti palwe. Kule Jehowa
sedda öigust, pañe tähhele mo
kange hüüdmiñe, wötta mo
palwe kuulda, mis ei tulle
kawwalaist uledest.
2.
Mo kohtomoistus tulgo siño
käest wälja, so silmad wadago
öige wisi peäle.
3.
Sa olled mo süddame
läbbikatsnud, sa olled sedda
öse tulnud katsma, sa olled
mind ärrasullatand; ei sa polle
middagi leidnud: ma ollen ette
wötnud, et mo su ei pea
ülleastuma.
4.
Innimeste teggemiste jures
ollen ma so ulede sanna läbbi
ennast hoidnud
ülleannetumatte teeraddade
eest.
5.
Pea mo sammud hästi kinni
omma teejälgede peäl, et mo
jallad ei köigu.
6.
Ma hüan so pole, sest sa
wastad mulle, oh Jum~al! käna
om~a körw mo pole, kule mo
könne.
7.
Näida im~elikkult om~ad
heateggemissed siña, kes sa
peästad neid, kes so jure
kippuwad, nende pärrast, kes
so parrema käe wasto
seisawad.