Laulo-Ramat
1214 
8.
Hoia mind kui silmaterrakest,
mis silma munnas; omma
tibade warjo alla panne mind
warjule,
9.
Nende öälatte eest, kes
mind ärraraiskawad, mo werri-
waenlaste eest, kes mo ümber
piirwad.
10.
Nemmad on keikipiddi
wäggewaks sanud, omma suga
räkiwad nemmad körkussega.
11.
Nemmad tullewad nüüd
meie ümber, kus meie jalla
pañeme; om~ad silmad
pañewad nemmad siñna, et
nemmad meid mahha aiawad.
12.
Temma on otse nenda kui
loukoer, kel himmo on murda,
ja kui noor loukoer, kes maas
seisab sallajas paikus.
13.
Touse ülles Jehowa, joua
tem~a ette, köwwerda tedda;
peästa mo hing selle öäla
käest, kes so moök on,
14.
Nende innimeste käest, kes
so kässi on, oh Jehowa; nende
innimeste käest, kes siit ma-
ilmast, kelle jaggo on siin ellus,
ja om~a warraga täidad sa
nende köhho: kel rohkeste
lapsi on, kes pannewad tallele
omma noorte lastele, mis neile
üllejääb.
15.
Minna saan so Palle nähha
öigusses, kül ma saan keik
rohkeste so näust, kui ma
üllesärkan.
18.
Laul.
Tänno-laul, Jehowa abbi eest
mitmesugguses häddas.
1.
Üllema mängimehhele antud,
Jehowa sullase Taweti laul, kes
sellesinnatse laulo sannad
Jehowale räkis sel aial, kui
Jehowa tedda keikide ta
waenlaste käest ja Sauli käest
olli ärrapeästnud.
2.
Siis ütles temma: Jehowa!
sind armastan ma süddamest,
minno wäggi.
3.
Jehowa on mo kaljo, ja mo
tuggew lin, ja mo ärrapeästja;
mo Jummal on mo kaljo, kelle
jure ma kippun, minno kilp ja
mo abbi sarw, mo körge
warjopaik.
4.
Ma hüan Jehowat appi, kes
kitusse wäärt, siis peästetakse
mind mo waenlaste käest ärra.
5.
Surma nörid said mo ümber,
ja pahharetti jöed teggid mulle
hirmo.
6.
Pörgo-haua nörid tullid mo