Laulo-Ramat
1221 
ümber tulnud, Pasani sönnid
on mo ümber piirnud.
14.
Nemmad on mo wasto
omma su ammutanud, kui
loukoer, mis murrab ja möirab.
15.
Kui wessi ollen ma
ärrawallatud, ja keik mo
lukontid on ühhest ärralahkund;
mo südda on sanud kui mee-
wahha, ta on sulland ärra mo
sissekondas.
16.
Mo rammo on kui potti-tük
ärrakuinud, ja miño keel on mo
sulae külges kinni, ja sa
panned mind surma pörmo.
17.
Sest koerad on mo ümber
tulnud, tiggedatte selts on mo
ümber piirnud; minno käed ja
mo jallad on nemmad läbbi
uristand.
18.
Keik ommad lukontid woin
ma ärraluggeda, nemmad
wahhiwad ja watawad mo
peäle.
19.
Nemmad jaggawad mo
rided issikeskes, ja mo kue
pärrast heitawad nemmad
liisko.
20.
Agga sinna, Jehowa, ärra
olle mitte kaugel; minno wäggi,
tötta mulle appi.
21.
Peästa mo hing moögast,
koera käest mo hing, mis üksik
on.
22.
Peästa mind loukoera
suust, ja kule, ja te mind lahti
Reemi-metsaliste sarwedest.
23.
Ma tahhan so nimme
omma wendadele juttustada,
kesk koggodusse sees tahhan
ma sind kita.
24.
Teie, kes Jehowat kardate,
kiitke tedda, keik Jakobi suggu!
auustage tedda, ja keik Israeli
suggu! kartke temma eest.
25.
Sest tem~e ep olle mitte
laitnud egga läilaks piddand
willetsa willetsust, ja ep olle
mitte ommad silmad tem~a
eest warjule pannud, waid on
kuulnud, kui ta tem~a pole
kissendas.
26.
Sinnust peab mo kitus
ollema ; sures koggodusses
tahhan ma ommad tootussed
tassuda nende ees, kes tedda
kartwad.
27.
Häddalissed peawad söma
ja kül sama, Jehowat peawad
kiitma, kes tedda noudwad:
teie südda peab iggaweste
ellama.
28.
Keik Ma-otsad peawad
mele tulletama, ja Jehowa pole
pöörma, ja sinno ette peawad
keik pagganatte sugguwössad