Laulo-Ramat
1222 
kummardama.
29.
Sest Jehowa pärralt on se
kunningriik, ja ta wallitseb
pagganatte seas.
30.
Keik wäggewad Ma peäl
peawad söma ja kum~ardama;
tem~a ette peawad pölweli
mahhaheitma keik, kes pörmo
sisse allalähwad, ja kes omma
hinge ellus ei woind piddada.
31.
Üks suggu peab tedda
tenima, sedda peab ISsanda
om~aks pölwest pölweni
arwatadama.
32.
Nemmad peawad tullema ja
temma öigust kulutama selle
rahwale, mis peab sündima, et
ta sedda keik on ärra teinud.
23.
Laul.
Kristusse kallist ja ustawast
karjatse ammetist.
1.
Taweti laul. Jehowa on mo
karjane, ei mul polle ühtegi
waia.
2.
Nore rohho made peäl
lasseb ta mind maas seista, ta
sadab mind hingamisse wee
jure.
3.
Ta jahhutab mo hinge, ta
sadab mind öigusse jälgede
peäle, omma nimme pärrast.
4.
Ka siis, kui ma käin surma
warjo orgus, ei karda ma kurja,
sest et sinna moga olled ;
sinno kep ja so sau,
needsammad trööstiwad mind.
5.
Sa walmistad mo ette ühhe
laua mo waenlaste nähhes; sa
woiad mo Pea ölliga, mo
karrikas on öiete täis.
6.
Headus ja heldus agga
peawad mind tagga aiama
keige mo ello aia, ja ma jään
Jehowa kotta kauaks aiaks.
24.
Laul.
Kristusse kunningrigist, ja neist,
kes temma allamad.
1.
Taweti laul. Jehowa pärralt
on Ma ja selle täius, ma-ilm ja
kes seäl peäl ellawad.
2.
Sest tem~a issi on tem~a
allusse pañud merde äre, ja
jöggede äre on ta sedda
kinnitand.
3.
Kes lähhäb ülles Jehowa
mäe peäle, ja kes jääb seisma
ta pühha paiga peäle.
4.
Kelle käed ilmasüta, ja kelle
südda puhhas, kelle hing tühja
ei himmusta, egga pettisel wisil