Laulo-Ramat
1242 
peäle lota.
5.
Wägga önnis on se mees,
kes Jehowat panneb ommaks
lotusseks, ja ei wata taggasi ei
torredate egga nende peäle,
kes körwale kallawad walle
pole.
6.
Sured on so immeasjad ja
so mötted, mis sinna, Jehowa
mo Jummal, meie pärrast olled
teinud; ei maksa so wasto
ühtegi; kui ma neid tahhan
ülleskulutada ja üllesräkida; siis
on neid paljo ennam, kui et
ma jouan üllesarwada.
7.
Tappa- ja roa-ohwer ep olle
mitte so mele pärrast; körwad
olled sa mulle läbbi uristanud,
pölletamisse- ja patto-ohwri ei
tahtnud sa mitte.
8.
Siis ütlesin minna: Wata, ma
tullen; kokkokeertud ramato
sisse on minnust kirjotud;
9.
Ma tahhan heal melel tehja
sinno mele pärrast, mo
Jummal! ja mo süddame
pohjas on so kässoöppetus.
10.
Ma kulutan öigust kui
röömsad sannumed sures
koggodusses; wata, ma ei
tahha ennese ulid mitte
kinnipiddada, Jehowa! sinna
tead sedda.
11.
So öigust ei katta ma kinni
ommas süddames, so tössidust
ja so abbi rägin ma ülles, su
heldust ja so töt ei salga ma
mitte ärra sure koggodusse
ees.
12.
Sinna, Jehowa! ei wötta
omma hallastust mo eest kinni
piddada; so heldus ja so tödde
hoidwad mind allati.
13.
Sest mitto önnetust on mo
ümber sanud, nenda et sedda
ei woi üllesarwada, keik mo
üllekohhus on mind
kinniwötnud, nenda et ma ei
woi nende otsa ärranähja; neid
on paljo ennam, kui mo juuste
karwad, ja mo südda on mind
mahhajätnud.
14.
Jehowa! wötta omma hea
mele polest mind ärrapeästa,
Jehowa! tötta mulle appi.
15.
Häbbenego hopis ja sago
häbbisse need, kes mo hinge
peäle käiwad, otsa selle peäle
tehha; tagganego nemmad
taggasi, ja punnastago häbbi
pärrast need, kel hea meel on
mo önnetussest.
16.
Sago ärraehmatama omma
häbbi-tö pärrast need, kes
mulle ütlewad: Hästi, hästi!
17.
Olgo röömsad ja