Laulo-Ramat
1241 
kelega:
5.
Jehowa! anna mulle teäda
mo ello otsa ja mo päwade
moöto, missuggune se on, et
ma tunnen, kui sant ma ollen.
6.
Wata, sa olled mo ello
päwad pannud kämle laiusseks,
mo ello kord on kui ei ühtegi
sinno ees; igga innime on kül
koggone tühhine, se on terwe
tössi, Sela.
7.
Kül iggaüks könnib otsekui
warjo sees, kül nemmad
möllawad tühjalt: iggaüks
panneb kokko, ja ei tea mitte,
kes sedda ärrakorristab.
8.
Agga mis pean ma nüüd
ootma, oh Issand? mo lotus,
se on sinno peäle.
9.
Peästa mind ärra keikist mo
ülleastmistest, ärra panne mind
jölledatte teotusseks.
10.
Ma pean suud kinni, ei ma
tahha omma suud lahti tehja,
sest sinna olled sedda teinud.
11.
Sada mo peält ärra omma
nuhtlus; so käe peksmisse
pärrast ollen ma ärralöppend.
12.
Kui sa innimest karristad
nomimistega üllekohto pärrast,
siis lassed sa ärrasullada, mis
temma melest kallis, otsekui
koi ride ärraaiab ; kül igga
innimenne on tühhine, Sela.
13.
Jehowa! kule mo palwe ja
wötta kuulda mo kissendamist:
ärra seisa wait mo silmawee
pärrast, sest ma ollen woöras
sinno ees, üks maialinne kui
keik mo wannemad.
14.
Seisa minnust, et ma saan
ennast kerkitada, ennego ma
ärralähhän, ja ep olle teps.
40.
Laul.
Kristussel on hea meel keik
Jummala tahtmist tehha
innimeste ärralunnastamisseks.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud.
2.
Ma ollen kowwaste Jehowat
ootnud, ja ta on ennast mo
pole pöörnud ja mo
kissendamist kuulnud.
3.
Ja on mind ülleswötnud
ärrahäwwitamisse august ja
muddasest rojast, ja on mo
jallad pannud seisma kaljo
peäle, ja mo sammud
kinnitanud.
4.
Ja mo suhho ne laulo
pannud meie Jummalale
kitusseks; paljo näwad sedda,
ja wötwad karta, ja Jehowa