Laulo-Ramat
1240 
ja mo suggulased seiswad
kaugel.
13.
Ja kes mo hinge püüdwad,
seädwad mulle sallajad
wörkusid, ja kes mo önnetust
noudwad, räkiwad tiggedust, ja
iggapäwa mötlewad nemmad
kawwalusse peäle.
14.
Ja minna ollen otsego kurt,
ei ma kule, ja kui üks keleto,
kes ei te omma suud lahti.
15.
Ja minna ollen kui se, kes
ei kule, ja kelle suus ei polle
selgid wastamissi.
16.
Sest sinno peäle, Jehowa!
lodan minna, kül siña ISsand,
mo Jummal, wottad kuulda.
17.
Sest ma ollen üttelnud:
Ärgo sago nemmad röömsaks
minno pärrast; kui mo jalg
peaks wäratama, siis
surustelleksid nemmad mo
wasto.
18.
Sest ma ollen pandud
lonkama, ja mo wallo on allati
mo ees.
19.
Sest ma rägin omma
üllekohhut ülles: ma ollen
murres omma patto pärrast.
20.
Agga mo waenlastel on
hea ello, nemmad on
wäggewad, ja neid on paljo,
kes mind ilmaasjatta wihkawad.
21.
Ja kes hea eest mulle
kurja tassuwad, need on mo
wastased, sepärrast et ma
head tagga nouan.
22.
Ärra jätta mind mitte
mahha, Jehowa; mo Jummal,
ärra olle minnust kaugel ärra.
23.
Tötta mulle appi, oh
ISsand, mo önnisteggia.
39.
Laul.
Palwe, et hinge heaks surma
peäle woiks möttelda.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele Jedutunile
antud.
2.
Ma ollen möttelnud: Ma
tahhan ommad ellowisid hoida
patto teggemast omma kelega:
ma tahhan omma suud kinni
hoida otsekui wänoga, ni kaua
kui se, kes öäl, mo ees on.
3.
Ma ollen suud
kinnipiddanud, et ma sannage
ei lausnud, ma ollin wait head
räkimast, agga mo wallule tulli
ennam tülli.
4.
Mo südda läks pallawaks mo
sees; kui ma selle peäle
mötlesin, hakkas tulloke mo
sees pöllema; ma ütlesin omma